Tarneahela riskiekspert Omera Khan: kiirus sunnib konkurente ühendama jõud

Tänapäeval mõistetakse koostöö all ettevõtluse laiendatud ärisuhtlust. Minevikus olid tarneahela ettevõtete ärisuhted põhiliselt piiratud omavahelise konkureerimisega hinnas, tarnetähtaegades, kvaliteedis jms. Selle asemel on ettevõtted võtnud tänapäeval kasutusse laiendatud koostöömudelid, sest võrgustik võimaldab neil saavutada paremaid tulemusi, kui üksikult konkureerides. Tulemusele suunatud koostöövõrgustikud on ka kasumlikumad, võimaldades näiteks logistikaettevõttel vähendada kiireloomuliste tarnete teostamise aega.

Turgude kiire muutumine tähendab ka seda, et üha sagedamini tehakse koostööd oma otseste konkurentidega. Ökonoomsed tarneahelad, kus jagatakse laovõimsusi, kulude vähendamine ja uutele turgudele üheskoos sisenemine tõstavad usaldust ja aitavad riske efektiivsemalt juhtida. Kui antud tegevus ei ole ettevõtte põhitegevus, võib ettevõte selle sisse osta või teha koostööd teise samalaadse vajadusega ettevõttega, et üheskoos töötada välja paremaid, kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi. Turgude muutumise kiirus ning soov vähendada kulusid ja suurendada kasumlikkust sunnivad konkurente ühendama oma jõud ja tegema rohkem koostööd.

Kiire üleminek uuele tarneahelatehnoloogiale tõhustab seda koostööd veelgi, tagades reaalajas andmete parema läbipaistvuse ja nähtavuse, lihtsustades tarneahela ühendusi ja kiirendades info liikumist, vähendades sellega seotud kulusid ja riske.

Uue tehnoloogia juurutamise ja nõudluse kasvu poolt põhjustatud fundamentaalsel muutusel on oluline mõju tööjõule. Selleks, et nende muutustega paremini kohaneda, peavad tarneahelajuhid esmalt vähendama sisemist funktsionaalset eraldatust ehk n-ö silomõtlemist, mida esineb enamikus äriorganisatsioonides. Teabe vahetamine ja koostöö soodustamine suurendab tarneahelate vastupidavust ja tõhustab nende koordineerimist.

Teiseks peaksid tarneahelajuhid analüüsima, milliseid tarneahela komponente saab optimeerida või asendada, näiteks lisanduva tootmise (additive manufacturing) kasutuselevõtmisega, ning mis valdkondades on vaja kohandada sisendeid, omandada uusi teadmisi ja töövõtteid.

Juhid peavad olema valmis selleks, et koos uue tehnoloogia kasutuselevõtuga peavad nad kohandama ka oma oskusi. Organisatsioonid peaksid ennekõike andma töötajatele uusi oskusi ja neid hoidma, mitte suurendama automatiseerimist. Seejuures ei mõelda automatiseerimine all ilmtingimata töötajate asendamist robotitega, vaid olemasoleva tööjõu koolitamist nii, et omandatakse oskused ja teadmised, mis ühilduvad uue tehnoloogiaga. Lisaks on oluline personalipoliitika ja programmide abil leida parim viis, kuidas korraldada inimeste ja robotite koostööd.