Autor: Eliisa Matsalu • 13. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mööblitootja palkab töötajaid lihtsa nipiga

Mööblitootja Kitman Thulema juhataja Aivo Sikka ütleb, et nende ettevõttes on kõik ametikohad täidetud, selleni on viinud lihtne nipp.
Kitman Thulema juht Aivo Sikka ütles, et tehasetöötajate palk on tõusnud aastaga umbes 10 protsenti.
Foto: Maarit Eerme

Äripäeva Infopanga mööblitootmise sektori konkurentsiraporti järgi on valdkonna teravamateks muredeks palgasurve ja tööjõupuudus. Kitman Thulema juht Aivo Sikka on nõus, need teemad on aktuaalsed. "Kui me vaatame möödunud aastat, siis palgasurve on olemas, tehasetöötajate palk on tõusnud ca 10 protsenti," ütles ta.

Kaval motivatsioonisüsteem

See-eest on ettevõttes praegu kõik töökohad täidetud. "Me oleme olnud tublid, oleme kaasanud selleks oma häid sõpru-tuttavaid," rääkis Sikka. "Meil on selline motivatsioonisüsteem, et kes toob uue töötaja, saab selle eest väärilist tasu," paljastas ta oma nipi. Tema sõnul on seda ka teised ettevõtted praktiseerinud, Kitman Thulemas on see kasutusel kuskil aasta. Sikka sõnul võte töötab. "See ei ole nii massiline, aga paar inimest on tulnud."

Kitman Thulema teeb palju ka kõrgkoolidega koostööd. "Võtame praktikante erinevatele aladele ja sealt ka tublimatele teeme ettepaneku tööle jääda," selgitas Sikka.

Kitman Thulemas on tööl kuskil 150 inimest ja 44-45 inimest on vahepeal Sikka sõnul liikunud - läinud ära, tulnud tagasi. "Inimesed ikka vaatavad, kus on parem."

Vaatavad Rootsi poole

Infopanga konkurentsiraport kirjeldab ka sisenõudluse vähenemist muret ekspordi pärast. Sikka nõustub, et Eesti turumaht eriti ei suurene ja kasv saabki tulla ekspordist. Enda ettevõtte kohta ütleb ta, et 2018. aastal oli väike kasv kodumaisel turul ja ka eksport püsis enam-vähem samas suurusjärgus.

Kitman Thulema kõige suurem ekspordiriik on Soome, aga selle kohta märkis Sikka, et seal hakkab ehitusmaht vaikselt langema. "Eks me siis sellepärast otsimegi teisi turge veel, mis on veel tõusus või siis stabiilses seisus. Vaatame Rootsi poole, seal on meil täna potentsiaali meie eripärast tulenevalt," rääkis ta.

Sikka hinnangul võiks käesolev aasta olla veel stabiilne. "Ma arvan, et paari kuu pärast või poole aasta pärast on näha, kus suunas 2020 võib suuna võtta," lisas ta.

Kitman Thulema arvestab kasvuga 10-12 protsenti aastas. "Me liialt optimistlikud ei ole, liialt pessimistlikud ka ei ole," ütles Sikka. Tema sõnul sõltub Kitman Thulema ehitusturust - kõik pinnad, mis ehitatakse, vajavad ju sisustamist. "Me käime ehitusturu tõusu ja langusega kaasa, projektid kõik veel töös ja praegu läheb meil hästi," ütles Sikka.

Suuremad investeeringud tegi Kitman Thulema ära EASi abiga juba 2015. aastal - EASi kaasabil uuendati 14 tootmis seadet, mis läks maksma 3,4 miljonit eurot. Sellest 800 000 eurot tuli EASilt, ülejäänud oli omafinantseering. Seega on nüüd Sikka sõnul ettevõttel tootmisressurssi on piisavalt, pigem on vaja leida paremaid turge ja kõrgema lisandväärtusega tooteid.

Tasub teada

Mööblitööstuse koondkäive kasvas esimeses kvartalis võrdluses aasta varasemaga 8% ja jõudis 563 miljoni euroni. Eriti head kasvu võib märgata mõlema aasta viimases kvartalis. Mullu viimase kvartali kasv võrreldes 2017. aasta viimase kvartaliga oli 7%, ületades varasemate kvartalite keskmist 3-4% kasvu märkimisväärselt.

Sektori keskmine töötasu on aastases võrdluses kerkinud 3,7%. 2018. aasta keskmisena oli kuu brutotöötasu sektoris 1110 eurot, mis on 86% Eesti keskmisest. Kolmanda kvartali kõrgem tase tuleb tõenäoliselt puhkuse tasude maksmise (tegelikult siis maksude tasumisest uhkusetasudelt kuu hiljem) tsüklist.

Sektori juhid on investeerimiseks valmis

Äripäeva infopank küsitles jaanuari teisel nädalal mööblitööstusettevõtete juhte ja palus vastata oma ettevõtte lähema 6 kuu väljavaateid puudutavatele küsimustele.

Kokku osales küsitluses 25 vastajat. Sektori keskmine aktiivsusindeks järgmise kuue perspektiivis näitas 60% ehk ettevõtete juhid näevad valdkonda mõõdukalt aktiivsena. Kui eksperdid arvasid sektorit tervikuna hinnates, et müügitulud on surve all, siis siin vastanud ettevõtjad olid oma ettevõtte arengu osas optimistlikumad ja andsid käibekasvu väljavaatele 3,5 punkti (neutraalne tase on 3,0). Ettevõtjad on valmis (või siis paratamatult vajaduse ees) suurendada investeeringuid (töötajate arv, palgad, muud investeeringud), et soovitud kasvuväljavaadet saavutada. Kõige selle juures ei usuta lähivaates kasumlikkuse kasvu (siiski mitte ka vähenemist).

Suurimate riskidena sektorile nähakse majanduslangust ja tööturgu. Tõsi, kui tööturu raskus pitsitab ettevõtjaid juba täna, siis majanduslangust kardetakse. Kui viimane peaks kohale saabuma, siis mure tööturu pärast kindlasti taganeb. Mitmel juhul mainiti ka toorme võimalikku kallinemist.

Tehnoloogi arengu küsimuse vastustes valitses nõutus, kus valdavalt vastati "ei tea" või "pole midagi uut". Kui siis nähakse väljakutseid e-kaubanduses, mitte põhitootmise tehnoloogiates. Viiendik vastajatest siiski mainis tootmise robotiseerimist.

Äripäeva Infopanga konkurentsiraportid

Konkurentsiraport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest. Analüüsitud on ettevõtete viimase viie aasta majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread.

Uuri lähemalt pood.aripaev.ee/infopank

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077