Baltikumi konkurentsiametite juhid kohtuvad Eestis konverentsil

Eesti Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, Leedu Konkurentsiameti peadirektor Šarunas Keserauskas ja Läti Konkurentsiameti peadirektor Skaidrīte Ābrama osalevas ühises aruteluringis, kus räägivad sellest, mis on nende jaoks oluline kartellide ja monopolide rikkumiste menetlemisel. Saame teada, kes peaks kartma ja kes võiks kergemalt hingata.

Ühtlasi keskendub konverents Euroopa Liidu plaanidele muuta konkurentsiametite töö tõhusamaks. Sisuliselt annavad muudatuse ametitele hoogu juurde ja trahvide tegemine muutub senisest lihtsamaks. Saame kuulda, mida peavad Baltimaade konkurentsiametid oluliseks kartellide ja monopolide rikkuste menetlemisel.

Lisaks on juttu sellest, mis on ettevõtetele keelatud ja mis mitte ning kuidas peaks üldse konkurentsipoliitikat edaspidi kujundama. Räägime sellestki, milline on konkurentsiõiguse rakendamise praktika Eestis, mis on ettevõtete nägemus ning mida toob tulevik kohtutes konkurentsiõiguse vaidluste osas.

“Konkurentsiõiguses on toimumas paar muudatust, millega ettevõtjad peaksid kursis olema,” ütles Advokaadibüroo COBALT Tallinna büroo partner ja konkurentsiõiguse töögrupi juht Elo Tamm 9. jaanuaril Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Tamm lisas, et teadmised konkurentsiõigusest on ettevõtjate hulgas pigem ebaühtlased. “Mõned teavad väga hästi, mõned ei tea jälle midagi. Konkurentsiõiguse rakendamise seis on keeruline ja ebaühtlane,” tunnistas ta.

“Potentsiaalselt on Eestis võimalik määrata Euroopa kõrgemaid karistusi. Konkurentsiõigus on meil põhiliselt kartellid ja monopolid. Kartellide osas potentsiaalne võimalik karistus Eestis on üks kõrgemaid. Reaalsus on teine: viimasel ajal lõpetatakse väga paljud menetlused oportuniteediga ja lõpetatakse menetlus trahve kohaldamata,” ütles ta. Ühtviisi tuleb kohtus selgeks vaielda nii väiksemad kui ka suuremad eksimused.