5. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Järgmise aasta kõige suurem risk majandusele on sisepoliitiline risk. Seda esimest korda Eesti ajaloos,“ ütles Kasela, viidates eelseisvale kampaaniaperioodile.

Kasela meelest ei peaks kodanikud enam delegeerima poliitikutele vastutust küsimustes, mida saavad ise aktiivselt lahendada. „Oleme palganud põhimõtteliselt hooajalised töötajad tegema pikaajalise vaatega tööd,“ leidis Kasela, kelle arvates pingutavad poliitikud vaid valimistsüklit arvestades.

Kasela rõhutas, et poliitika tegemise mood pole enam sama ja kodanikel on taas võimalus olla ühiskondlike protsesside juhtimisel liider. Tema hinnangul on hea näide aktsiisipoliitika. „See küsimus puudutas meid kõiki ja kui oleksime juba varem aktiivsemalt sekkunud, siis võib-olla poleks tehtud rutakaid otsuseid, mis jõudsid väga kiiresti negatiivsete tulemusteni,“ ütles Kasela.

Tema arvates suudavad ka väga väikesed ühiskonnagrupid panna näiteks sotsiaalmeedias ühiskondlikud muutused käima. Kasela tõi näiteks plastkõrte-vastast liikumist, mille tõttu kadusid plastkõrred pea samal ajal nii Manhattanilt kui ka Kalamaja Telliskivi loomelinnakust. Seda hoolimata sellest, et näiteks McDonalds ütles oma aktsionäridele, et nemad plastkõrtest ei loobu. „Oli vaja ainult ühte klipkonna, kelle ninasõõrmesse oli jäänud kõrs kinni ja see kampaania läks viraalseks,“ tõdes Kasela.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Allan Rajavee, Äripäev