Tööandjate Keskliidu nõukogusse kuuluv Salvesti juht Veljo Ipits ütles, et tööjõuprobleemi puhul näitavad arvud, et tulevik on mustem, kui poliitikud tunnistavad.

- Veljo Ipits Foto: Andras Kralla
„Esimene asi, mida valitsus tööjõupuudusega teha võiks, oleks reaalsusele silma vaadata,“ tõdes Veljo Ipits. Ipits märkis, et arvud näitavad, et meie demograafiline olukord toob meile tulevikus märksa suurema probleemi, kui poliitikud julgevad endale tunnistada ja oma valijatele välja öelda.
Peamiselt on tööjõuprobleemid Ipitsa sõnutsi sundinud Salvestit palgaralliga kaasa minema. Kas aga töö efektiivsus samas tempos kasvab, julgeb ta kahelda. Kasumlikkuse kõrval mõjutab see tema hinnangul rohkem ettevõtte arenguvõimet. „Kasumlikkus sõltub paljudest asjadest, aga kui sa tahaksid järjest areneda ning oma müügimahtu ja eksporti suurendada, peab selleks olema ka inimesi. Kui see on küsimärgiga, siis püüad leida uusi ja tootlikumaid seadmeid, aga see ei ole alati ainuke lahendus, sest lõppkokkuvõttes teevad ka seadmetega tööd inimesed.“ Ipits ütles, et neil on ambitsioonikad plaanid ning seetõttu plaanivad nad kindlasti lähiajal inimesi juurde palgata.
Tema kinnitusel vaatavad nad Salvestis tulevikku ikkagi positiivse pilguga. „Me näeme, et meil on arenguruumi, me võiksime areneda, olla Eesti ekspordi ühed edendajad. Kui riik on meile piisavalt hea ja tubli partner, üritame me samaga vastata.“
Autor: Kristel Härma, Äripäev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.