Balti riikides on puidu väärindamine lapsekingades, tselluloosi ja puitmassi toodetakse vaid kolmest protsendist langetatud metsast, kirjutab Estonian Celli tehasedirekor Lauri Raid.

- Estonian Celli tehasedirekor Lauri Raid
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist varises kokku nii mõnigi tehas. Nõukogude ajal ei olnud selle sektori tehaste prioriteediks toote tippkvaliteet, parim võimalik tehnoloogia ega ka kulutõhusus ja keskkonnanormid sarnaselt Euroopaga. Peale Balti riikide iseseisvumist jäid paberi- ja tselluloositehastest alles üksikud. Tänasel päeval toodab Baltikum kokku aastas ca 200 000 tonni paberitooteid ja 170 000 tonni puitmassi.Baltikumi suurim paberimasin asub Klaipedas, mille tootmismaht on ca 120 000 tonni aastas ja tooraineks vanapaber. Kõik see kokku esindab alla 10% Baltikumi paberitoodete tarbimisest ja alla 3% langetatavast metsamahust.Skandinaavias esindab tselluloositööstus üle 60% langetatavast metsamahust ja paberi tootmismaht ületab kodupiirkonna tarbimist.
Pidevad investeeringudBaltikumi alles jäänud paberi- ja puitmassitehased on viimasel kahel aastakümnel pidevalt investeerinud oma tootmisesse. Hoolimata sellest ei ole tootmismahu tõus olnud väga suur.Loe pikemalt
Äripäevast.
Autor: Lauri Raid, Estonian Celli tehasedirekor
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.