Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Me väärindame puitu liiga vähe
Balti riikides on puidu väärindamine lapsekingades, tselluloosi ja puitmassi toodetakse vaid kolmest protsendist langetatud metsast, kirjutab Estonian Celli tehasedirekor Lauri Raid.
Estonian Celli tehasedirekor Lauri Raid
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist varises kokku nii mõnigi tehas. Nõukogude ajal ei olnud selle sektori tehaste prioriteediks toote tippkvaliteet, parim võimalik tehnoloogia ega ka kulutõhusus ja keskkonnanormid sarnaselt Euroopaga. Peale Balti riikide iseseisvumist jäid paberi- ja tselluloositehastest alles üksikud. Tänasel päeval toodab Baltikum kokku aastas ca 200 000 tonni paberitooteid ja 170 000 tonni puitmassi.Baltikumi suurim paberimasin asub Klaipedas, mille tootmismaht on ca 120 000 tonni aastas ja tooraineks vanapaber. Kõik see kokku esindab alla 10% Baltikumi paberitoodete tarbimisest ja alla 3% langetatavast metsamahust.Skandinaavias esindab tselluloositööstus üle 60% langetatavast metsamahust ja paberi tootmismaht ületab kodupiirkonna tarbimist.
Pidevad investeeringudBaltikumi alles jäänud paberi- ja puitmassitehased on viimasel kahel aastakümnel pidevalt investeerinud oma tootmisesse. Hoolimata sellest ei ole tootmismahu tõus olnud väga suur.Loe pikemalt Äripäevast.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.