Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avinurme tootjal Eestis konkurente pole
Jõgevamaal Avinurmes tegutseva konteinerite tootja OÜ Birger ligi paarsada töötajat peavad enesestmõistetavaks, et tööandja toob nad hommikul tööle, toidab lõuna ajal kõhu täis ja viib õhtul koju tagasi.
Omamoodi erandlik persoon on ka Baltikumi suurimaks prügikonteinerite tootjaks kasvanud Birgeri tegevjuht ja üks asutajaid Aleksei Männiste. Kui Venemaal Kaug-Idas üles kasvanud mees 1992. aasta juunis Eestisse tuli, oskas ta eesti keeles öelda kahte sõna – tere ja sussid. Nüüd räägib mees eesti keelt väikese aktsendiga ja peaaegu veatult. Kusjuures Männiste kodune keel on jätkuvalt vene keel, sest tema abikaasa on ukrainlanna.
"Asutasime ettevõtte, sest tahtsime osta endist kartulihoidjat, meil kõigil kolmel oli vaja remondibaasi," meenutab Männiste. Õige pea müüsid kompanjonid metsaveotraktori maha ja investeerisid raha uude ettevõttesse. Esimesel tegutsemisaastal loobuti prügiveo teenuse osutamisest ja keskenduti konteinerite tootmisele.
"Eestis meil tõsiseid konkurente pole, aga Rootsi ja Norra turul konkureerime Poola suurte tootjatega," tutvustab Männiste olukorda. "Kuidagi on loksunud turg paika nii, et poolakad ei müü meie põhiturul Soomes ja meie poolakate põhiturul Saksamaal, põhjuseks suured transpordikulud."
Üle 60 protsendi Birgeri toodangust läheb Soome, kus ettevõttel on kaks suurt edasimüüjat. Kaks koostööpartnerit on ettevõttel ka Rootsis ja üks Norras. Soome turule satuti omal ajal tänu juhusele. Nimelt märkas üks möödasõitev soomlane Birgeri hoovis prügikonteinereid, peatas auto kinni ja tuli uudistama. Selgus, et tema vend müüb Soomes konteinereid, seesama firma NK-Yhtumä on Birgeri olulisim koostööpartner praeguseni.
"Kõik meie konteinerid on varustatud märkega, et selle on tootnud Birger. Meie edasimüüjad ei varja, et tegu on Eesti toodanguga," sõnab Männiste. "Kasutame igas riigis kohalikku edasimüüjat, sest too tunneb koduturgu kõige paremini. Räägitakse küll Skandinaavia turust, aga tegelikult on soomlasel, rootslasel ja norrakal küllaltki erinev arusaam kvaliteedist, hinnakujundusest ja paljust muust."
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Väinu Rozental, Äripäev
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele