Elektroonikaliit: omavalitsuste tegevuse mõju valdkonnale on suur

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul ekspordib Eesti täna 92% siin toodetud elektroonikast. Märkimisväärne on see, et olulise panuse sellesse annavad ka tehased, mis ei piirne Tallinnaga, vaid asuvad hoopis pealinnast kaugemal. Kuigi näiteks kolhoosidest välja kasvanud või välisinvesteeringute abil siia loodud elektroonikatööstustel on täna mõningane edumaa, pole ka uute piirkondlike elektroonikaettevõtete tekkimine Kolgi sõnul täna enam liiga keeruline.

“Olulisi eeliseid uute tööstuste tekkimiseks on loonud näiteks liisingu- ja rendivõimalused. See tähendab, et tootmiseks pole vaja kogu tehasehoonet või tootmisliini välja osta, piisab ka tähtajalisest rentimisest,” selgitas Kolk. Tema sõnul on seadmete rentimine nende väljaostmise asemel muutunud üha sagedasemaks ka suurte ja juba toimivate tehaste puhul, kuna võimaldab teostada lühiajalisi ja väiksema mahuga projekte. Samas toimib Kolgi sõnul edukalt ka seadmete järelturg.

Sellest, et elektroonikasektor on Eestis koguni üheksas maakonnas tähtsal kohal, annavad tõestust kohapeal tegutsevad edukad elektroonikaettevõtted. Nii näiteks on Saaremaal olnud elektroonikatööstus koos seal tegutseva viie elektroonikaettevõttega turismi kõrval tegelikult üheks tähtsaimaks tegevusharuks, valmistades kohapeal nii tänavavalgustuse kontrollereid ja juhtimissüsteeme, kaugloetavate elektriarvestite sisusid, elektroonikat rahvusvahelistes vetes seilavatele laevadele kui ka põrandakütte termostaate, mis kõikjale maailmas saadetakse.

Samamoodi võib näiteks võtta Tartumaal Elvas tegutseva elektroonikaettevõtte Enics, mis valmistab koguni 1000 erinevat tööstuselektroonika toodet ja on investeerinud eelmisel aastal ettevõtte seadmetesse ning tehase laiendusse 6 miljonit eurot, millele lisandus ka tänavu 3 miljoni euro jagu investeeringuid. Ida-Virumaalt pärit elektroonikaettevõtted on aga näiteks suutnud paista silma maailmatasemel kõlarite tootmisega, mis on vallutanud nii USA kui Aasia turud. Kolgi hinnangul leidub selliseid silmapaistvaid näiteid ka teistest Eesti maakondadest.

Tööstusparkide loomine kui eraldi tööstusharu

Kuigi Kolgi sõnul piisab elektroonikatööstuse ülesehitamiseks täna paljuski pealehakkamisest, on oluline roll ettevõtlust soodustaval keskkonnal. “Mujal maailmas on näiteks tööstusparkide loomine kujunenud eraldiseisvaks tööstusharuks - vaatame kasvõi Malaisiat, kus valmistatakse tööstusparkides ette tühjad tehasekarbid, mida iga soovija saab välja rentida. Valikut jagub ja valida saab nii garaažiboksi-suuruse pinna kui ka mitmetuhande ruudu suuruse tehasekarbi vahel,” kirjeldas Kolk.

Kodumaiseid alustavaid ettevõtteid kutsub ta aga nõuannete ja soovituste saamiseks üles liiduga ühendust võtma, sest suur osa taolisest infost Eestis liigub just erialaliidus ja sellega seotud võrgustikes.

Eesti Elektroonikatööstuse Liit on kaasaegselt nutikas rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate start-upide kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti erinevaid tööstusalasid ja aitab luua innovatsiooni Eesti elektroonikatööstuses tuleviku elustiili lahenduste loomiseks.