Uuring: välisomanikele kuuluvad ettevõtted on efektiivsemad

Columbus Eesti viis märtsis ja aprillis läbi uuringu, mille eesmärk oli analüüsida ettevõtete digitaalset taset. Kokku vastas küsimustele 35 inimest 26 ettevõttest. Töötajate arvu järgi oli tegevusvaldkondadest suurima osakaaluga tootmisega seotud ettevõtted - 42%. Tootmisele järgnesid teenindus (24%), hulgikaubandus (9%), metsandus (8%), telekommunikatsioon (6%), logistika (6%), põllumajandustootmine (3%) ning jaekaubandus (2%).

14 ettevõtet 26st kuuluvad eestlasele, ülejäänud 12 ettevõttel oli omanik pärit mõnest teisest riigist. Kokku töötab neis ettevõtetes 9098 inimest - 64% eestlasest omanikuga ettevõttes ja 36% välisomanikuga ettevõttes. Tulemustest võibki välja lugeda, et Eesti päritolu omanikud palkavad suhteliselt rohkem töötajaid kui välisomanikud. Samuti ületab välisomanikele kuuluvate ettevõtete keskmine kasum töötaja kohta Eesti omanike ettevõtete vastavat näitajat 1,7 korda. Kui Eesti omanikele kuuluvates ettevõtetes on keskmine kasum töötaja kohta 9100 eurot, siis välisomanikele kuuluvates ettevõtetes on see 15 287 eurot.

IT-juhid hindavad digitaset kõrgemalt

Ühtlasi tähendab kolmas ehk kõrgeim tase seda, et ettevõtete protsessid on kaardistatud ja sealjuures ka optimeeritud. Samuti iseloomustab neid suur keskmine kasum ühe töötaja kohta. "Seega võib üldistatult öelda, et digitaliseerimisega kaasneb suurem kasum. Ootuspäraselt on ka keskmine käsitöö osakaal nendes ettevõtetes väiksem - ehk töötajatel on rohkem aega tegeleda sellega, mis aitab kasvatada kasumit," kirjutas ettevõte ja lisas, et kui esimese taseme gruppi kuuluvate ettevõtete käsitöö osakaal on 62% ja teise grupi ettevõtetel 39%, siis kõrgeima tasemega ettevõtetes on käsitöö osakaal vaid 15%.   

Mis puudutab veel protsesside kaardistamist, siis uuringus osalenud andsid oma vastustega märku, et 26 ettevõttest neljas ei ole protsesse optimeeritud ega kaardistatud. Veel on vastanute hulgas neli ettevõtet, kellel on küll protsessid optimeeritud, kuid kaardistamata. 15 ettevõtet ütlesid, et neil on protsessid kaardistatud ja optimeeritud, ning 12 väitsid, et protsessid on kaardistatud, kuid optimeerimata.

Siinkohal tasub tähele panna, et ilmselt on mõned sama ettevõtte töötajad vastanud protsesside kohta erinevalt, analüüsib Columbus oma kokkuvõttes. Üheks põhjuseks võib olla see, et ettevõtte äriprotsessid on vaid osaliselt kaardistatud.

Kokkuvõttes peab Columbus väga heaks tulemuseks seda, et üle poole küsitletud ettevõtetest on keskmisel tasemel. Samas on ka arenguruumi veel piisavalt - ka kõrgeima ehk kolmanda kategooria ettevõtted ei saa loorberitele puhkama jääda, sest digitaliseerimine tähendab pidevas muutumises olemist. Ja see trend ei näita vaibumise märke, pigem vastupidi.