Kui kõik see toimib tööstuses, siis miks oleme endiselt indeksites taga ja miks me räägime Eesti tööstuse madalast lisandväärtusest. Vastus on lihtne - jah automatiseerimine toimub, aga see ei ole piisavalt mastaapne ning sageli ei ole tööstusautomaatika ja tarkvaratehnoloogiad omavahel piisavalt ühendatud. Lisaks nendele kahele on veelgi vähemal määral fookuses nutikate toodete tootearendus ning uutele, andmepõhistele ärimudelitele üleminek tootmises.
Küsime siis nüüd uuesti – miks?
Ka see vastus on lihtne - automaatikud, digitaliseerijad ehk IT sektor ning tööstus ise ei ole jõudnud oma jõude piisavalt ühendada. Just seda auku peaks hakkama täitma automatiseerimise ja digitaliseerimise analüüsi toetus, mis on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodav meede.
Sama eesmärgi nimel teevad tööd ka äride digitaliseerimise ettevõtted. Soov muutuda efektiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja järjest innovaatilisemaks iseloomustab enamikke Eesti ettevõtteid. Konkurents on mõistagi eluterve ning õitseva majanduse aluseks. Selleks, et muutuda konkurentidest paremaks, on ennekõike vajalik hetkeolukorra teadvustamine ning seejärel erinevatest arenguvõimalustest teadlikuks saamine. Innovatsioon on muudatuste protsess ja eeldab, et ettevõtte kõik töötajad mõtlevad kaasa. Kõik algab meeskonna teadlikkusest ja valmisolekust muutusteks. Esmalt peab aga juhtkond, lähtuvalt ettevõtte visioonist mõtlema, millised on ettevõttes valdkonnad, mille digitaliseerimine viiks lähemale ettevõtte eesmärkide täitmisele?
Tööprotsesside digitaliseerimine ei tähenda ilmtingimata massilist töökohtade kaotamist. Juba praegu soovib noorem generatsioon olla tark tööjõud, kes koordineerib protsesse, mitte lihtne tööjõud, kes neid pelgalt ellu viib. Mõistagi oleks efektiivne, kui erasektor jõuaks tasemele, kus mõttetut käsitööd enam ei tehtaks.
Oleme veendunud, et pannes tööstusautomaatikud, infotehnoloogia ja tööstus kokku, saame teha suurepäraseid tulemusi.
Autor: Ivo Suursoo, Columbus Baltikumi tegevjuht
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.