Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasv aeglustus
2018. aasta esimeses kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,7 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes eelmise kvartaliga samale tasemele (langus 0,1%). Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,8%.
Majanduskasvu peamisi eestvedajaid oli viiendat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Sellele järgnes veondus ja laondus, mille osa majanduskasvus oli viimase kuue aasta suurim. Majanduskasvu andsid märkimisväärse osa ka töötlev tööstus ning info ja side. Ainsana pidurdas märgatavalt majanduskasvu põllumajandus, metsandus ja kalandus.
Sisenõudlus suurenes esimeses kvartalis 4,4%. Eelmise aasta lõpus aeglustuma hakanud investeeringute kasv hakkas esimeses kvartalis vähenema, sest kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 8%. Peamiselt oli selle languse taga mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimine suurenes 2,8% ja püsis eelmise aasta teise poole kasvutempos.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus esimeses kvartalis märgatavalt. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes see vaid 0,9%. Selle peamine põhjus oli kaupade ekspordi vähenemine. Enim mõjutas seda kütuste ja kemikaalide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kasvas esimeses kvartalis ning suurenes 5,4%. Enim toetas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli esimeses kvartalis 0,8%.
Kui hõivatute arv esimeses kvartalis suurenes, siis töötatud tundide arv veidi vähenes. Seetõttu suurenes tootlikkus tunni kohta SKP-st märgatavalt kiiremini – 6,2%. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas aga 2,8%. Tööjõu ühikukulu suurenes esimeses kvartalis 5,5%.
Seotud lood
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
4
Viimased uudised
Eesti võtab ELi reeglid üle palju rangemalt
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele