Itaaliasse eksportimine nõuab oskust suhelda
Kui Eesti ettevõte tahab alustada eksporti Itaaliasse, siis esimene asi, mida tuleb teha, on suhtlemine, ütleb Valio Eesti itaallannast töötaja Paola Toso.
"Itaalia on üks kontekstipõhise suhtlusega riikidest, kus informatsiooni mõjutab ümbritsev kontekst ning asjadest otse ei räägita. Itaalia klientide tagasisidet mõjutab spetsiifiline keskkond, milles nad on," ütles Paola Toso, seisab kaubandus-tööstuskoja veebilehel avaldatud intervjuus.
"Vastupidiselt madala kontekstiga kultuuridele nagu Eesti, kus kommunikatsioon on palju otsekohesem ja kontekstist sõltumatu, jagatakse informatsiooni kaudselt ja seda tuleb taga ajada. Tähelepanu tuleks pöörata jah-sõnadele, mis tähendavad ei-sid," lisas ta.
Mis puudutab ärietiketti, siis erinevalt tagasihoidlikust eestlaslikust lähenemisest ei hoita Itaalias era- ja ärielu lahus. "Isiklike kogemuste jagamine Itaalia klientidega tõstab võimalust heaks äritehinguks. Kuna olen pärit toiduarmastajate kultuurist, võrdleksin eksporti söögivalmistamisega – oma kliendi/külalise ootustele vastamiseks on vaja nii teadmisi toodete (koostisainete) kohta kui ka head kohandamisoskust (oma külalise maitsele)," märkis ta.
Küsimusele, kui kaua peaks ettevõte olema valmis ootama enne, kui reaalselt Itaalia turule müüma saab hakata, vastas Toso, et ükskõik milliste toodete eksport võtab aega ja see on mitmete teguritega määratletav, sh ettevõtte eelnev kogemus ja sektor. "Aga alustades peaks varuma aega vähemalt kuus kuud kuni aasta," märkis ta.
Loe pikemalt kaubandus-tööstuskoja veebilehelt.
Tööstusuudised.ee toetajad:
