Kui ettevõte sai signaali, et putukatoit legaliseeritakse Soomes, nähti võimalust ja tegutseti kiiresti. „Panime oma siseveebi teate, et kes on valmis selles projekti osalema. Saime palju avaldusi. Üks oli näiteks meie pagaripoes töötav meesterahvas, kes oli sellega väga aktiivselt seotud,“ rääkis Juolahti. Ta sõnas, et nende mõttemaailm oli muutunud sarnaseks start up´ga, kus kõik käis väga kiiresti. Tavaliselt kulub Fazeril tootearendusele vaid üks aasta.
Leib valmistatakse käsitsi jaekettides asuvates Fazeri pagaritöökodades Prismades ja Citymarketites. Pagar valmistab taigna päev enne küpsetamist ning ritsikajahu segatakse taignaga. Pärast seda seisab taigen terve öö. Ühes leivas on seitsmekülmne ritsika jagu jahu (ritsikajahu on tootes 3%). Leiva valmistamisel peetakse tooteohutuse tagamiseks silmas erinevaid puhastusstandardeid.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pole eestlased oma seniseid traditsioone arvestades veel putukatest valmistatud toodete tarbimiseks psühholoogiliselt valmis. "Tõttöelda puudub ju ka vajadus, sest putukate söömine on pärit riikidest, kus toitu napib. Eesti aga suudab täna oma toiduvajadused rahuldada ja seda ka valgu osas, mida saab meie traditsioonilistest toiduainetest," märkis Potisepp.
Sihivad ka eksporti
Putukatoodete müük on praegu lubatud vähestes riikides ja seni müüb Fazer putukaleiba ainult Soomes. „Teistesse riikidesse eksportimine võib osutuda keeruliseks, kuna Euroopa Liidu toiduteemalised määrused muutusid 2018. aasta alguses. Uue seaduse kohaselt ei ole võimalik teha riiklikke erandeid putukatoidu lubamiseks riikides, mis polnud eelmise aasta lõpus putukatoitu seadustanud,“ rääkis Juolahti.
Praegu on putukatoit lubatud vaid Soomes, Prantsusmaal, Austrias, Belgias ja Hollandis.
Autor: Maarit Eerme, kaubandus.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?