3. aprill 2018

"See, mida tööandja tahab, muutub nii kiiresti. Kutsekoolide kava muutmine võtab aega keskmiselt neli aastat, aga tööandja tahab muutust homme. Kui ta tahab kuhugi investeerida, on ta maksimaalselt valmis ootama kaks aastat. Kutsehariduse süsteem ei ole olnud piisavalt paindlik," ütles minister Reps Äripäeva raadio saates "Minister külas".

"Noorte huvi pärast põhikooli kutsekooli minna on väga väike. Kui Soomes läheb kutsekooli umbes 40% noortest, siis meil on see ainult 26%," jätkas Reps. "Kutseharidust on väga palju reformitud ja kui ei elata just suuremas kohas, siis tihti pole isegi võimalust kodu lähedale kutsekooli minna. Igasugune kriitiline piir gümnaasiumisse sisse saamisel on kadunud. Sinna on võimalik minna ka väga kesiste tulemustega."

Reps lisas, et seepärast ta gümnaasiumisse astumiseks lävendi kehtestamise teema tõstataski. "Gümnaasiumitesse lähevad tihti noored, kel pole mingit huvi edasi õppida, kuid ka soov kohe endale mingi eriala õppida tuleb väga pika vinnaga. Kutsekoolides on head õppurid 21+ vanuses. Nad tulevad tiiruga peale kooli lõpetamist ja mõnda aega töötamist kutsekoolidesse, sest saavad aru, et ilma erioskuseta ei püsi nad konkurentsis," rääkis minister. 

Lahendus võib olla üks hariduskeskus

"Praegu ei ole ühiskonnas valmisolekut öelda noorele, et mingu ta kutsekooli. See, et 36% gümnasistidest ei tee oma haridusega midagi, on probleem ja sellega peaks tegelema. Kas siis minna näiteks seda teed, et gümnaasiumite juures oleks ka kutsekallakuga aineid," rääkis ta. 

"Teine alternatiiv, mida mina väga toetan, on see, et piirkonniti ei panegi noori valima gümnaasiumi ja kutsehariduse vahel, vaid paneme nad õppima ühte hariduskeskusesse, kus on nii gümnaasiumi kui ka kutseharu. Ministeeriumis tehakse praegu selle kohta analüüse," jätkas ta. 

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Eliisa Matsalu, Äripäev