Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reps: kutsehariduse süsteem ei ole olnud piisavalt paindlik
Viimasel ajal räägivad tööandjad, et kutsekoolid toodavad erialasid, millest pole tööturul mingit tolku. Haridusminister Mailis Reps tunnistab, et kutsekoolid pole olnud piisavalt paindlikud.
"See, mida tööandja tahab, muutub nii kiiresti. Kutsekoolide kava muutmine võtab aega keskmiselt neli aastat, aga tööandja tahab muutust homme. Kui ta tahab kuhugi investeerida, on ta maksimaalselt valmis ootama kaks aastat. Kutsehariduse süsteem ei ole olnud piisavalt paindlik," ütles minister Reps Äripäeva raadio saates "Minister külas".
"Noorte huvi pärast põhikooli kutsekooli minna on väga väike. Kui Soomes läheb kutsekooli umbes 40% noortest, siis meil on see ainult 26%," jätkas Reps. "Kutseharidust on väga palju reformitud ja kui ei elata just suuremas kohas, siis tihti pole isegi võimalust kodu lähedale kutsekooli minna. Igasugune kriitiline piir gümnaasiumisse sisse saamisel on kadunud. Sinna on võimalik minna ka väga kesiste tulemustega."
Reps lisas, et seepärast ta gümnaasiumisse astumiseks lävendi kehtestamise teema tõstataski. "Gümnaasiumitesse lähevad tihti noored, kel pole mingit huvi edasi õppida, kuid ka soov kohe endale mingi eriala õppida tuleb väga pika vinnaga. Kutsekoolides on head õppurid 21+ vanuses. Nad tulevad tiiruga peale kooli lõpetamist ja mõnda aega töötamist kutsekoolidesse, sest saavad aru, et ilma erioskuseta ei püsi nad konkurentsis," rääkis minister.
Lahendus võib olla üks hariduskeskus
"Praegu ei ole ühiskonnas valmisolekut öelda noorele, et mingu ta kutsekooli. See, et 36% gümnasistidest ei tee oma haridusega midagi, on probleem ja sellega peaks tegelema. Kas siis minna näiteks seda teed, et gümnaasiumite juures oleks ka kutsekallakuga aineid," rääkis ta.
"Teine alternatiiv, mida mina väga toetan, on see, et piirkonniti ei panegi noori valima gümnaasiumi ja kutsehariduse vahel, vaid paneme nad õppima ühte hariduskeskusesse, kus on nii gümnaasiumi kui ka kutseharu. Ministeeriumis tehakse praegu selle kohta analüüse," jätkas ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Eliisa Matsalu, Äripäev
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele