Mina leian, et Eesti tööstuse ankur on kvaliteetne tööjõud ja minu arvates peaks me ankru ehk tööjõu arendamisega tegelema vähemalt samas ulatuses, kui me tegeleme erinevate innovatsioonidega.
Kui me jätame tööjõu tahaplaanile ja loodame automatiseerituse peale, saab pohmelus olema ränk. Esiteks paistab digitaalne murre olevat aeglasem, kohmakam, rohkem katsetamist nõudev ja ressursikulukam protsess, kui esialgu tunduda võiks. Saan aru, et ajakirjanduse vahendusel võib jääda teine mulje, et käimas on tohutu 4.0 tööstusrevolutsioon. Tegelik olukord on proosalisem. Loomulikult, vaikselt katsetatakse uute lahendustega, aga selleks, et jätkuks üldse ruumi uusi lahendusi proovida, peab vana aparaat hästi toimima.Esimene industriaalrevolutsioon toimus samamoodi pika ajaperioodi vältel, kuigi ajaloo õpikusse peatükiks kokkupressituna võib tunduda, et see toimus üleöö.Loe pikemalt
Äripäevast.