Tööstus ja kaupmees kipuvad liha müümise ja ostmise ahelest välja jääma, kirjutab Atria tegevjuht Olle Horm.

- Olle Horm.
- Foto: Erik Prozes
Ilma suurema reklaamita on Eesti riik asunud toidu tootmises rakendama jagamismajanduse meetodeid, mis muudab siiani toiminud tegevusmalli. Selgelt on õppust võetud nii Uberilt kui ka Airbnb'lt. Lihtsustatult võib väita, et jagamismajanduse põhiideeks on jätta ahelast välja ahned ja kohmakad lülid, näiteks hotelliketid ja taksofirmad, ning viia otse kokku tarbija ning teenusepakkuja.
Üldiselt on selleks kasutatud elektroonilisi platvorme. Kuna elektroonilised platvormid võivad esialgu tunduda liialt keerukad, on Eesti riik ilmselt otsustanud juurutada jagamismajandust ka traditsioonilises toidutööstuses, kasutades selleks loominguliselt riigimakse ja toetusi. Plaan on suurejooneline – jätta ühe ropsuga vahele nii toiduainetööstus kui ka jaekaubandus ning viia otse kokku tootja ja tarbija. Paraku laseb riik siin iseendale jalga ning kõige tummisem viilakas lõigatakse kokkuvõttes ära just planeeritud maksutulust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Olle Horm, Atria tegevjuht
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Päikeseenergia tootmisvõimsus (PV) on Eestis alates 2020. aastast kiiresti kasvanud ning 2024. aasta lõpuks oli süsteemiga ühendatud ligikaudu 1,2 gigavati koguvõimsust. Lisaks suurtele arendusprojektidele, mis rajati turule elektrit tootma, on PV-jaamad laialdaselt levinud ka tööstusettevõtete territooriumidel, põllumajanduses ja ärikinnisvaras.