Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vorstid sulle, raha mulle, maksud – kellele?
Tööstus ja kaupmees kipuvad liha müümise ja ostmise ahelest välja jääma, kirjutab Atria tegevjuht Olle Horm.
Ilma suurema reklaamita on Eesti riik asunud toidu tootmises rakendama jagamismajanduse meetodeid, mis muudab siiani toiminud tegevusmalli. Selgelt on õppust võetud nii Uberilt kui ka Airbnb'lt. Lihtsustatult võib väita, et jagamismajanduse põhiideeks on jätta ahelast välja ahned ja kohmakad lülid, näiteks hotelliketid ja taksofirmad, ning viia otse kokku tarbija ning teenusepakkuja.
Üldiselt on selleks kasutatud elektroonilisi platvorme. Kuna elektroonilised platvormid võivad esialgu tunduda liialt keerukad, on Eesti riik ilmselt otsustanud juurutada jagamismajandust ka traditsioonilises toidutööstuses, kasutades selleks loominguliselt riigimakse ja toetusi. Plaan on suurejooneline – jätta ühe ropsuga vahele nii toiduainetööstus kui ka jaekaubandus ning viia otse kokku tootja ja tarbija. Paraku laseb riik siin iseendale jalga ning kõige tummisem viilakas lõigatakse kokkuvõttes ära just planeeritud maksutulust.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Olle Horm, Atria tegevjuht
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele