Autor: Tööstusuudised.ee • 11. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul aitab uus paindlikum korraldus tuua Eestisse välisinvesteeringuid ja annab võimaluse uute ärimudelite tekkeks. „Otseühendus elektrijaamaga tagab teatud juhtudel madalama elektri hinna ja võimaldab rajada näiteks uusi serveriparke, mastaapseid kasvuhooneid jne,“ lisas ta.

Eelnõu kohaselt saab edaspidi rajada kuni kuue kilomeetri pikkuse otseliini ning sealjuures võib otseliiniga ühendatud tarbija asuda kaugemal kui elektrijaama kõrval paiknev kinnistu, teatas MKM. 

Riik loobub ka mitmest tegevusloa nõudest (näiteks elektrimüügi tegevusluba, elektritootmine kuni 200 kW seadmega), mis vähendab ettevõtete halduskoormust. Et soodustada elektri väiketootmist kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad ka väiketootjatele esitatavad nõuded. Näiteks ei pea tulevikus olema neil aktsia- või osakapital 31 950 eurot, mis lihtsustab elektritootjaks saamist ka näiteks korteriühistutel.

Lisaks sätestab seadus senisest täpsemalt võrgutasude koostamise metoodika, tagades võrguettevõtjate, investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse. Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus.

Muudatus põhineb valitsuse tegevusprogrammil ning selle eesmärk on tagada Eesti majanduses kasvupotentsiaaliga tööstus- ja teenusmajanduse sektoritele konkurentsivõimeline maksu- ja regulatiivne keskkond.