Eesti IKT-sektor on hästi arenenud ning meie digilahendused ka maailmas tunnustust leidnud, kuid töötlevasse tööstusse on neid paraku jõudnud veel väga vähe, kirjutab Teaduspargi Tehnopol arendusjuht Kadi Villers.

- Kadi Villers.
- Foto: Teaduspark Tehnopol
Eestit tuntakse kui edukat e-riiki. Oleme e-Estonia, paberivabade lahenduste propageerija, innovatsiooni ja nutikate lahenduste kasvulava. Väiksus, uuendusmeelsus ja kiirus on märksõnad, millest oleme teadlikult kujundanud oma brändi osa ja seda edukalt kogu maailmas levitanud. Euroopa Komisjoni andmetel olemegi avalike teenuste digitaliseerimises liidripositsioonil.
Pilt on oluliselt nukram, kui vaadata tööstuse poole. Tööstuse digitaliseerimises kuulume riikide arvestuses alles kolmandasse kümnesse. See kajastub ka efektiivsuses – tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta oleme Euroopas tagantpoolt kolmandad.
Tööstus on Eesti suurim majandussektor, kus töötab üle 120 000 inimese ja tööstustoodang moodustab umbes kolmveerandi Eesti ekspordist. Eestis tööstustoodang küll kasvab, kuid võrdluses naabritega peame möönma, et Lätis kasvab tööstustoodang kolm korda kiiremini kui meil. Lisaks seisame silmitsi asjaoluga, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas ligi 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt peale tulemas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Kadi Villers, Teaduspargi Tehnopol arendusjuht
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi