Eesti IKT-sektor on hästi arenenud ning meie digilahendused ka maailmas tunnustust leidnud, kuid töötlevasse tööstusse on neid paraku jõudnud veel väga vähe, kirjutab Teaduspargi Tehnopol arendusjuht Kadi Villers.

- Kadi Villers.
- Foto: Teaduspark Tehnopol
Eestit tuntakse kui edukat e-riiki. Oleme e-Estonia, paberivabade lahenduste propageerija, innovatsiooni ja nutikate lahenduste kasvulava. Väiksus, uuendusmeelsus ja kiirus on märksõnad, millest oleme teadlikult kujundanud oma brändi osa ja seda edukalt kogu maailmas levitanud. Euroopa Komisjoni andmetel olemegi avalike teenuste digitaliseerimises liidripositsioonil.
Pilt on oluliselt nukram, kui vaadata tööstuse poole. Tööstuse digitaliseerimises kuulume riikide arvestuses alles kolmandasse kümnesse. See kajastub ka efektiivsuses – tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta oleme Euroopas tagantpoolt kolmandad.
Tööstus on Eesti suurim majandussektor, kus töötab üle 120 000 inimese ja tööstustoodang moodustab umbes kolmveerandi Eesti ekspordist. Eestis tööstustoodang küll kasvab, kuid võrdluses naabritega peame möönma, et Lätis kasvab tööstustoodang kolm korda kiiremini kui meil. Lisaks seisame silmitsi asjaoluga, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas ligi 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt peale tulemas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Kadi Villers, Teaduspargi Tehnopol arendusjuht
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.