Autor: Aavo Kärmas • 14. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taastuvenergia on kindlasti kõige kiiremini arenev ja kasvav energeetika valdkond. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel lisandus aastatel 2010–2016 maailmas keskmiselt 243 gigavatti (GW) elektritootmisvõimsusi aastas, neist 128 GW ehk 53% põhines taastuvatel energiaallikatel. Perioodiks 2017–2040 prognoosib IEA aga aastas lisanduma 229 GW elektritootmisvõimsusi, millest 160 GW ehk 70% põhineb taastuvatel energiaallikatel. IEA hinnangul toodetakse 2040. aastal 40% elektrist taastuvatest allikatest.

Globaalselt tasandilt natuke kodule lähemale tulles näeme, et Euroopa Liidus põhinevad 80% uutest elektritootmisvõimsustest taastuvatel energiaallikatel. Kui praegu on kõige suurema osakaaluga taastuvenergia allikas Euroopas hüdroenergia, siis prognooside kohaselt võtab 2030ndatel aastatel selle koha endale tuuleenergia.

Ka meie oleme võtnud suuna alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest elektritootmise kasvatamisele – strateegia kohaselt toodab Eesti Energia aastal 2021 40% elektrist alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest.

Tuuleenergeetika puhul kehtib üldiselt põhimõte „mida suurem, seda parem“. Umbes 30 aastat tagasi paigaldatud maismaatuulikud olid keskmiselt 0,1megavatise (MW) võimsusega. Täna on suurimate maismaatuulikute võimsus 7,5 MW ehk võimsus on kasvanud 75 korda.

Päikesel suur potentsiaal

Kõige tormilisemalt on viimasel ajal arenenud päikeseenergia tootmine ning sellele energiatootmise viisile prognoositakse kõige suuremat kasvu ka edaspidi. Solar Power Europe andmetel ületas 2016. aastal maailmas lisandunud päikeseelektri tootmisvõimsus esmakordselt lisandunud tuuleelektri tootmisvõimsusi.

Loe pikemalt Äripäevast.