• 06.12.17, 08:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgaga narrijatel pikka pidu pole

„Enamik Eesti ettevõtete äriplaane elab madala palgakulu peal. See on jumala selge, seda on väga keeruline eitada,“ rääkis puidutööstusettevõtte Toftan juht Martin Arula.
Martin Arula.
  • Martin Arula.
  • Foto: Andres Haabu
Toftani saeveskisse Võrumaal jooksid eelmisel aastal hea palga peale tormi sajad tööd otsivad inimesed. Keskmine palk oli ettevõttes möödunud aastal 1814 eurot. „Kui me uut investeeringut hakkasime tegema, sai korra sellele äriplaanile stressitest tehtud, et kas see kannataks Skandinaavia palkasid välja. Ja kannatas,“ selgitas Arula.
Arula tõdes, et kõrge palga maksmine pole ettevõtja jaoks alati lihtne. Toftanil on praegu väga rasked ajad, sest tooraine kättesaadavus ja hind on marginaalid kaotanud. „Kui ettevõte ei teeni midagi, on keeruline neid palkasid maksta, aga need on osa kokkuleppest,“ ütles ta ja kinnitas, et häid palku maksavad nad ikka edasi.
Samas tõdes Arula, et palgavaesus on Eestis tõsine probleem ja see ei ole vaid maapiirkondade mure. Kuidas olukorda parandada?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ta tõdes, et kõik peaks algama sellest, et ettevõtted teevad õigeid asju ja müüvad neid õige hinna eest. „Peale konkurentsi ei ole ühtegi võimalikku teed selleni jõudmiseks. Nii masendav, kui see ka ei tundu, kellelgi väljastpoolt on võimatu aidata ettevõtjat, et ta müüks oma tooteid konkurentsivõimelisema hinnaga. Need, kellel ei tule hästi välja, peavad lihtsalt ärist ära minema ja peavad tulema peale need, kellel tuleb paremini välja,“ ütles Arula.
Loe pikemalt Äripäevast
Autor: Kristel Härma, Äripäev

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele