• 13.11.17, 16:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läätsa Kalatööstus sattus kahjumisse

Läätsa Kalatööstuse käive langes mullu viiendiku võrra ning ettevõte sattus kahjumisse.
Kala.
  • Kala.
  • Foto: Andras Kralla
Äripäeva infopanka jõudnud ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega tegeleva Läätsa Kalatööstus ASi müügitulu langes mullu 21 protsenti, 5,56 miljoni euroni. Ärikahjum ulatus 65 023 euroni, veel 2015. aastal teeniti 135 301 eurot kasumit.
Mullu töötas firmas keskmiselt 62 inimest, see näitaja suurenes 6 võrra. Käive töötaja kohta langes 29 protsenti, 89 709 euroni. Keskmine brutotasu langes 8 protsenti, 622 euroni kuus.
„Suurima müügitulu moodustas krevettide glasuurimine ja pakendamine. Teiseks tegevusalaks oli kala külmutamine ja vürtsikala tootmine,“ kirjutas ettevõte tegevusaruandes. „Aruandeaastal suurenesid kulinaariatoodete ja vinnutatud kala tootmise mahud.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtte peamisteks sihtturgudeks on Eesti, Ukraina, Rootsi, Soome, Saksamaa, Bulgaaria, Moldova, Läti ja Leedu. Seda, miks käive langes ja kahjum tekkis, juhtkond ei kommenteerinud.
Selleks majandusaastaks (2017) on eesmärk toota külmutatud kala ja vürtsikala kokku 1500 tonni. Krevettide müügimahuks kujuneb prognoosi kohaselt 840 tonni. Käibeks oodatakse 5,1 miljonit eurot ja puhaskasumiks 30 000 eurot.
Läätsa Kalatööstuse omanikud on Subland OÜ ja Hiiu Kalur AS (kumbki 50 protsenti). Eelmisel ja üle-eelmisel aastal firmast dividende ei võetud.
Põhjalikumalt saab tutvuda firma majandustulemustega Äripäeva infopangas
Autor: Äripäev.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele