Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööjõuprobleemile ei leita lahendust
Tööjõupuudus on Eestis tohutu probleem - teises kvartalis oli 12 000 täitmata töökohta. Probleem muutub aga üha suuremaks, sest elanikkond vananeb ja nii väheneb tööealiste hulk iga aastaga 8000–10 000 inimese võrra.
Probleemi tunnistavad nii riigikogu opositsiooni- kui koalitsioonierakonnad, öeldes, et see on oluline ettevõtjaid mõjutav probleem. Kuigi Eesti Tööandjate Keskliit on teinud ettepanekud, kuidas sotsiaalmaksu muudatustega olukorda parandada, jäävad poliitilised leerid probleemi lahenduse osas eri seisukohale, kirjutab Äripäev.
Kõige rohkem on tööjõust puudus töötlevas tööstuses ning kaubanduses. "Kui võrrelda vabade töökohtade osakaalu hõivatud positsioonidega, on suurim tööjõupõud majutuses ja toitlustuses ning haldustegevuses,“ nentis Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed, opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd ning valitsusparteisse, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kalvi Kõva, nõustuvad, et probleem on, kuid kumbki näeb sellel erinevaid tekkepõhjusi.
„Tööhõive on rekordkõrge, tööpuudus madal, ettevõtjatele on probleemiks töökäte puudus, eriti kvalifitseeritud töötaja leidmine,“ tõdes Sõerd. Temaga nõustub ka Kõva: „See on suurenev probleem - see aasta läheb esimest korda tööjõuturult välja rohkem kui juurde tuleb.“
Probleemi peapõhjustena näeb Kõva demograafilisi arenguid, eelkõige vananevat tööealist elanikkonda. „Seda enam tuleb mõelda, kuidas kasvatada sündivad lapsed tublideks töömeesteks – lastel peab olema hea lapsepõlv, hea huviharidusbaas ning lisaks tuleks välja arendada korralik kutseharidusvõrk,“ arvas Kõva. „Teiseks suureks probleemiks on väljaränne,“ lisas ta.
Sõerd näeb aga tööjõupuuduse peamise põhjusena liiga kõrget maksukoormust, mida leevendades oleks Eesti atraktiivsem ka välisinvestoritele. „Praegu on tööjõu kulu ettevõtjate toodangu omahinnas liiga kõrge,“ tõdes Sõerd.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele