Viimastel aastatel on riik tõstnud alkoholiaktsiise suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Kange alkoholi aktsiisimäärasid tõstis riik 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 10%, õlle aktsiisimäärad kasvasid 2015. ja 2016. aastal 15% ning 2017. aastal 87%.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel uuris Eesti Konjunktuuriinstituut piirikaubanduse mõju maksulaekumistele ning nende hinnangul jäävad 2017. aastal alkoholi aktsiisilaekumised tunduvalt alla riigieelarves planeeritule, vaatamata sellele, et rahandusministeerium on aktsiisilaekumise prognoose juba korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks, kui oli varasemalt planeeritud.
Kõnekas on fakt, et vaatamata suurtele aktsiisitõusudele on käesoleva aasta aktsiisilaekumised absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel ning Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul laekub võrreldes 2016. aastaga 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu.
Arvestades lõunapiiril kasvavat piirikaubandust ja põhjapiirilt hääbuvat eksporti, prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut, et 2018. aastal laekub Eesti riigieelarvesse alkoholiaktsiise ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium riigieelarve eelnõus planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev.
Lisaks mõjutab alkoholiaktsiisimäära järsk ja kiires tempos tõstmine ka teisi majandusharusid. Põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport mõjutab otseselt nii turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- kui tööstussektorit.
Allakirjutanute hinnangul tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks pigem keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Lisaks juhime tähelepanu, et suur hinnavahe Lätiga soodustab edasimüügivõrgustiku laienemist. Illegaalse turu suurenemine võib alkoholi kättesaadavamaks muuta ka alaealistele.
Loodame, et rahanduskomisjonis esindatud erakondadel on vastutustunnet, et meie ettepanekuid kaaluda ning loobuda aktsiisitõusudest, mis mõjutavad negatiivselt nii maksulaekumisi kui Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Pöördumise koostasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.