Eesti elektritoodang vähenes septembris aasta varasemaga võrreldes 15 protsenti, moodustades kokku 827 gigavatt-tundi. Tootmine taastuvallikatest kasvas sealjuures 12 protsenti 116 gigavatt-tunnini, kuid tootmine mittetaastuvatest allikatest vähenes 18 protsenti 711 gigavatt-tunnile, teatas Elering.

- Elektriliinid.
- Foto: Andras Kralla
Elektritarbimine moodustas kokku 654 gigavatt-tundi, kasvades aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti. Taastuvallikatest toodetud elektri osakaal oli 15,9 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 174 gigavatt-tunni ulatuses.
Elektri kaubanduslik import kasvas mullusega võrreldes 13 protsenti 151 gigavatt-tunnini, kaubanduslik eksport vähenes aga kolmandiku võrra, kokku 325 gigavatt-tundi. Elektri impordist 88 protsenti tuli Eesti-Soome ühendustest ja 12 protsenti Eesti-Läti piirilt. Elektri ekspordist 91 protsenti läks Lätti ning üheksa protsenti Soome. Kuu lõpu seisuga moodustas Eesti elektrikaubandusbilansi netoeksport kokku 174 gigavatt-tundi.
Autor: Äripäev.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.