Kuna kulud olid tuludest väiksemad, kasvas ka kasum – täpsemalt see enam kui kahekordistus, kasvades 134% ja jõudes 59 miljon euroni. Tegevusharude lõikes oli aastaga suurim kogukasumi kasv pagari-, piima-, puu- ja köögivilja ning joogitööstuse ettevõtetes. Kasum vähenes enim liha- ja kalatööstuses.
Toidufirmade tööviljakus ehk puhas lisandväärtus töötaja kohta on samuti üles liikunud, tõustes 26% võrra ehk 12 000 euroni töötaja kohta. Suurima kasvu tööviljakuses saavutasid piima-, loomasööda-, puu- ja köögivilja ning kalatööstuse ettevõtted, märkis Naaris.
Kui võrrelda Eesti toidu- ja joogitööstuste tööviljakuse näitajat ELi keskmise ja meie naaberriikide omaga, siis viimastel Eurostatist saadaolevatel andmetel, mis käivad 2014. aasta kohta, on Eestis olukord tunduvalt parem kui Lätis ja Leedus, aga siiski on tööviljakus pea kaks korda väiksem ELi riikide keskmisest ning kaugel maas Saksamaast, Soomest ja Rootsist, tõdes Naaris.
"Seega on Eesti ettevõtete jaoks jätkuvalt oluline panustada tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu läbi uudsete lahenduste kasutusele võtmise ja tootmistehnoloogia uuendamise," rõhutas maaeluministeeriumi analüütik.
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.