Piinakambrid tagavad iguse tööstuslikele kaablitele 36 kuud garantiid

 Väga äärmuslike liikumiste korral (nt torsioon e väändumine) kasutatakse teisi kaabli disainkontseptsioone. Niinimetatud chainflexirobotkaableid kasutatakse peamiselt tööstuslike robotite ja muude mitmeteljeliste liikumiste jaoks ning need peavad olema võimelised vaevata reageerima ekstreemsele paindumisele ja väändumisele, ilma et saaksid kahjustada. Seda seetõttu, et mida enam on kaabel painutatud ja mida suurema võimaliku pinge all, seda raskem on kaablit väänata. Spetsiaalsed varjestamismeetodid ja väliskesta materjalid aitavad samuti kaablite optimaalset vastupidavust tagada. Seetõttu vajavad robotkaablid jõude kompenseerivaid elemente, erinevaid libisevaid pindasid ja täiesti erinevaid ümbriseid, et tagada nende korrektne toimimine isegi pärast mitut miljonit liigutust torsioonpinge all. See omakorda on oluline, kuna robottehnoloogias kasutatavad kaablid peavad korduvalt oma liikumissuunda muutma. Näiteks võib punutud struktuuri läbimõõt erinevate nurkade all väändudes muutuda. Eriti kõrged nõuded on varjestatud kaablitüüpidele. Tagamaks, et varjestatud kaablitele mõjuvad jõud ei oleks liiga suured, paigaldab igus libisevad elemendid kaabli sees oleva mähise alla ja peale, seeläbi võib varjestav mähis vabalt liikuda nii üldise punutud struktuuri kui ka välimise ümbrise suhtes. Kaitsva mähise struktuur on spetsiaalselt selleks eesmärgiks kohandatud. See pehme konstruktsioon annab kogu kaablile vajaliku liikumisvabaduse, vähendab tõmbetugevust ja survetugevust ning takistab masina seiskumist elektrijuhi enneaegse purunemise tõttu. "CFROBOT" chainflexi kaabli seeria puhul, mida kasutatakse kuni +/–180° keerdumisega rakendustes, tagab igus kasutusea vähemalt 5 miljonit tsüklit või 36 kuud, olenevalt sellest, kumb toimub kõigepealt.

Olulised on õiged materjalid

Punumine on väga tähtis, kuid vajalik on ka õige isoleeraine ja välismaterjal. Kuna igus teeb ja katsetab kõiki komponente, mida ta toodab; on võimalik saavutada võimalikult pikk kasutusaeg energiaketid ja kaablid omavahel optimaalselt sobitades. Huvitav oli just paljude katsete tulemusena saadud teadmised materjalide ja materjalide teineteisest sõltumiste kohta. Üks asi sai pidevalt kasvavas iguse katselaboris teste tehes aina selgemaks: "plastikud pluss kaablid" idee oli edu võti kettide pika eluea saavutamisel. Plastmassi spetsialist igus, kes püüdleb plastide pikema eluea kontseptsiooni poole, keskendub teineteisega pidevalt kokku puutuvate kaablite ja e-ahelas kasutatavate plastmaterjalide parandamisele ja võrdlemisele. Peale välistegurite, nagu temperatuur, keskkond ja võimalik kiirgus, on sel aspektil ahela ja kaabli vastastikusel mõjul keskne roll.

Katsetage, katsetage ja katsetage veel kord – miks teised katsemeetodid on ebasobivad 

Painduvate kaablite kohta on olnud ja on siiani kehtestatud eeskirjad ja standardid, kuid puudub riiklik või isegi rahvusvaheline standard või asjakohane test, mis sobib tegelikult energiakettides kasutatavate kaablite jaoks. Seetõttu on igus viimastel aastakümnetel välja töötanud oma standardid, mis käsitlevad tootedisainide ja materjalide katsetamist ja hindamist. Materjalide väljatöötamine ja nende järgnev katsetamine vastavalt iguse oma standardile mängivad olulist rolli energiaahela vastupidavuse tagamisel. Põhjus on see, et kaablitööstuses on olemas teada-tuntud katsemeetodid, mille on välja andnud erinevad standardeid väljastavad asutused, kuid need on liiga üldised ega hõlma energiaketis aset leidva pideva liikumise erinõudeid. Isegi VDE assotsiatsiooni standardite järgi teostatavad painutustestid ega abrasiooni- ehk kulumistestid ei vasta keti ja kaabli kombinatsioonide nõuetele. Painutustesti puhul on kaabli liikumine energiaahela liikumisest täiesti erinev. Paljud kaablite disainid, mis vastavad eelnimetatud nõuetele, põrusid väga lühikese aja jooksul liikuva e-keti testi, mis oli läbi viidud vastavalt iguse standardile.

Tavalised kulumiskatsed, mis demonstreerivad materjali kulumist liivapaberi, nõelte või raseerimisteradega kokkupuutel, on kahtlemata väga head kaablite üldise kulumise määramiseks. Nendes testides surutakse ja tõmmatakse mööda kaabli välismaterjali ehk mantli pinda liivapaberit, raseerimistera või nõela. Sel moel kulutatakse kaabli välispind kindla arvu liikumistega. Kuid see test ei ütle midagi energiaketiga kokku puutunud kaabli kaitsva kesta materjali vastupidavust, sest tavaliselt ei leidu energiakettides liivapaberit ega raseerimisterasid! Olulisem on kontrollida ja sobitada kahte libisemispartnerit – st ahela materjali ja kaabli materjali – üksteisega.

Keskkond (gaas, vesi jne), samuti erinevad töötemperatuurid mängivad keskset roll pidevas liikumises olevate kaablite kaitsva kesta väljatöötamisel ja katsetamisel. Näiteks kaablitööstuses kasutatakse tavaliselt külma paindekatset standardi EN 60811-504 järgi, et määrata liikuvate kaablite paindlikkus madalatel temperatuuridel. See meetod hõlmab testitavate kaablite keeramist ümber võlli, misjärel jahutatakse need vastava katsetemperatuurini. Võlli läbimõõt kohandatakse vastavalt katsetatava kaabli läbimõõdule. Kui katsetatav kaabel jõuab vastava katsetemperatuurini, tõmmatakse kaabel võlli küljest lahti. Kaabel läbib katse, kui pealmises kattes pole näha mõrasid. Pärast katse läbimist loetakse vastav kesta materjal katsetamise ajal rakendatud temperatuuril kasutuskõlblikuks.