17 august 2017

Jari Kukkonen analüüsib: kolm kiiret võitu tööstuses

Jari Kukkoneni tootmisjuhtimise kool alustab taas 26. septembril.   Foto: Veiko Tõkman

Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kooli lektor Jari Kukkonen kirjeldab kolme kiiret võitu tootmises.

Tootmisjuhtimise kooli kvaliteedilubadus on, et selle läbinud ettevõtetel õnnestub tööaja kasutamist vähemalt 20% tõhustada. Täiskasvanute koolitus peab olema praktilise väärtusega ja uus teadmine peab oleme koheselt õppija ettevõttes kasutatav. Muudatuste juhtimisel peetakse oluliseks kiirete võitude saavutamist. Tootmise juhtimise kooli ülesehituses on järgitud täiskasvanu koolituse ja muudatuste juhtimise parimaid praktikaid. Selles loos on mõningaid näiteid kiiretest võitudest, milleni jõuti vaid kuue koolituskohtumise tulemusel.

1. Lubati, et vabaneb üks päev nädalas, aga vabanes kaks

„Tavaliselt jõudsime päeva töödega valmis kella viieks. Pärast koolitust märkasime, et tööd on valmis kella üheks päeval,“ kirjeldas Artisani trükikoja tootmisjuht Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kooli viimases moodulis, mil tutvustati muudatuste tulemusi. Kiired võidud tekkisid peamiselt 5S-metoodika rakendamise tulemusel. 

Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kool alustab uue lennuga. 

Aeg: 26. veebruar 2019 - 18. juuni 2019 

Koolituse eesmärk on anda osalejatele koheselt rakendatavaid parimaid praktikaid, millega igapäevast tootmist sujuvamaks ja efektiivsemaks muuta.

Koolitaja: Jari Kukkonen

Loe lisa ja registreeri aegsasti SIIN

Sellele eelnenud investeeringud piirdusid vaid mõnesaja euroga – vaja oli ehitada vaid mõned rakised ja kilerullide riiulid. Asjade ümbertõstmise tulemusel vähenes tühi liikumine ja vabanes ruumi. Tootmise planeerimisel optimeeriti tööde vahetamiseks kuluvat aega, aga kuna vabanenud aeg õnnestus täis müüa, siis võib eeldada, et käive kasvas samuti ligi 40%.

2. Masinate seadistusajad lühenesid poole võrra

Metallitööstuses oli üheks pudelikaelaks kammkeevitusmasin, mille seadistamisele võis kuluda kuni neli tundi ja seda võeti kui paratamatust, millest sõltus ka muu tootmine. Kiirete üleminekute meetod (SMED) näeb ette, et iga seadistustegevuse kestust mõõdetakse ning tegevused liigitatakse välisteks ja sisemisteks tegevusteks. Sisemised tegevused on need, mille jaoks peab masin olema seiskunud. Analüüsi käigus õnnestus sisemisi tegevusi olulisel määral tõsta välisteks tegvusteks, mida andis teha ajal, mil masin veel eelmise partiiga töötas. 200-eurone investeering tehti tihvtide alusesesse, mis võimaldas teist alust seadistada masina töötamise ajal. Seadistusaeg vähenes 50%. Kui eelpool kirjeldatud tegevuste liigitamine ja analüüs on ettevõttes tegemata, siis sellises olukorras on tavapärane, et seadistusaega saab 30-50% vähendada.

3. Ettevõte sai kasumlikumaid tellimusi

Ehituskonstruktsioone valmistaval ettevõttel ei olnud mõõdikuid müügitegevuse tõhususe jälgimiseks. Teostati põgus analüüs võidetud tellimuste suhtarvust ja keskmisest kasumlikkusest kliendirühmade kaupa. Selgus, et tootmisettevõtte eelarvestamine oli nii heal tasemel, et teatud peatöövõtjad olid kasutanud tootmisettevõtte müügiosakonda tasuta eelarvestajana – pakkumisi küsiti regulaarselt, kuid tellimused praktiliselt puudusid. Seati selged piirid, millistele päringutele vastatakse, mis peaks olema keskmine töö suurus ja kasumlikkus. Müük ja kasumlikkus kasvasid ning tootmise töökoormus ühtlustus. Keskenduti eelkõige nendele töödele ja toodetele, mida suudeti hästi teha.  

 

NB! Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kool alustab taas 26. septembril 2017. Tutvu programmiga ja loe lisa SIIN.

Autor: Jari Kukkonen, koolitaja

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077