Eesti elektritoodang vähenes juulikuus aasta varasemaga võrreldes 8 protsenti 769 gigavatt-tunnini.

- Elektriliinid.
- Foto: Andras Kralla
Elektritarbimine moodustas kokku 571 gigavatt-tundi, jäädes aasta varasemaga võrreldes samale tasemele, teatas Elering.
Tootmine taastuvatest allikatest kerkis 27 protsenti 95 gigavatt-tunnini, samal ajal kui tootmine mittetaastuvatest vähenes 11 protsenti 674 gigavatt-tunnini. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise suhtes kujunes 14,8 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 198 gigavatt-tunni ulatuses.
Elektri kaubanduslik import kasvas mullusega võrreldes ligikaudu neljandiku võrra 263 gigavatt-tunnini. Elektri kaubanduslik eksport vähenes samal ajal kolm protsenti, moodustades kokku 454 gigavatt-tundi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elektri impordist 96 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja neli protsenti pärines Läti suunalt. Elektri ekspordist 93 protsenti läks Lätti ning ülejäänud seitse protsenti Soome. Kuu lõpu seisuga moodustas Eesti elektrikaubandusbilansi netoeksport 191 gigavatt-tundi.
Baltikumi summaarne elektritoodang vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes kolm protsenti, kuid tarbimine püsis muutumatuna. Kolme riigi elektribilanss oli 612 gigavatt-tunniga defitsiidis, mis moodustas ligikaudu kolmandiku Baltikumi juulikuu kogutarbimisest.
Põhjamaades kasvas tootmine kuus ja tarbimine kaks protsenti. Juulikuu bilanss oli 1800 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi väljakutsega, mille mõju ulatub pea igasse sektorisse – oma valdkonna tõelisi spetsialiste ning oskustöölisi lihtsalt ei jätku. Hansavest ühendab juba aastaid tööjõupuuduses vaevlevad Eesti ettevõtteid ja kolmandatest riikidest pärit spetsialiste ning on värbamises sammu kaugemale astunud – appi on tulnud tehisintellekt, millel on igapäevatöös kanda suur ja oluline roll.