Paljud Ameerika ja Norra naftafirmad on viimastel päevadel teatanud, et vähendavad oma kapitalikulusid, püüdes seeläbi toime tulla püsivalt alla 50 dollari jääva barrelihinnaga.
"Varem eeldati, et nafta jõuab praeguseks ajaks vähemalt üle 50 dollari piiri. Nüüd nõuab turg, et kulutusi tehtaks ainult rahavoo piires - ei mingeid erandeid. [Kapitalikulutuste vähendamine] ongi reaktsioon sellele," selgitas finantsnõustamisfirma Edward Jones & Co energiavaldkonna analüütik Brian Youngberg väljaandele Bloomberg.
Neljapäeval avaldatud kvartaliaruandes teatas Norra energiakontsern Statoil, et vähendab oma selle aasta leiukohtade uurimise eelarvet 13% võrra. Kapitalikulusid on kahandanud ka kildanaftat tootvad USA firmad nagu Anadarko Petroleum Corp, ConocoPhillips, Hess Corp, Whiting Petroleum Corp ja Sanchez Energy Corp.
Kulude vähendamine ei tähenda tingimata toornafta ammutamismahtude vähenemist, küll aga näitab see nii investorite kui ettevõtete ebakindlust must kulla hinna edasise käekäigu suhtes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühendriikide naftasordi, WTI toornafta hind on juba tänavu maist alates püsinud järjekindlalt alla 50 dollari piiri. Täna oli WTI septembri futuuride hind 48,79 dollarit barreli kohta. Põhjamere piirkonnast ammutatava Brenti toornafta futuuride hinnaks kujunes täna 51,20 dollarit barreli kohta.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?