7. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Venelased panid nafta hinna kukkuma

Börs: Venelased panid nafta hinna kukkuma
Foto: Postimees/Scanpix
Nädala börsiuudised: investorid loobuvad tööstusmetallidest; kuld hind kukkus tublisti; alumiiniumi perspektiiv on parem; venelased panid nafta hinna kukkuma; bensiin kallineb.

Investorid loobuvad tööstusmetallidest

Investorid panid tööstusmetallidesse selle aasta esimeses pooles tublisti raha, sest Hiina nõudlus oli taastumas ning pakkumist tõmmati koomale. Nüüd on investorite isu otsa saamas, kirjutab Bloomberg.

Tööstusmetallidega seotud börsil kaubeldavatest fondidest (ETFid) voolab raha välja ning riskifondid ja teised suured spekulandid järgivad seda trendi. Juunis ulatus neto väljavool 90,4 miljoni dollarini, mis on suurim vähenemine alates 2015. aasta juulist, selgub Bloomberg Intelligence’i poolt kogutud andmetest.

Tõsi, alumiinium, vask ja tsink on sellel aastal parima tootlusega toorainete seas, aga investorid on oma kasumeid välja võtmas. Muret tekitab eelkõige nõudluse kasv USAs ja Hiinas, mis on aeglustuma hakanud. „Tegemist on hinnalõksuga,“ kirjutas Barclays Plc vase kohta.

Sellel nädalal langes vase hind 0,1 protsenti ja tonn maksab 5851 dollarit. Viimasel ajal on hinnad tõusnud, sest Londoni metallibörsi varud langesid juunis 20 protsenti. Hinnatõusule aitasid kaasa ka Hiina torutootjad, kes suurendasid juunis oma tootmist. Samas ütlevad analüütikud, et taolised tootmismahud on jätkusuutmatud.

„Vase hinnale ei saa hinnatõusu prognoosida, sest Hiinaga on seotud nõudluse probleemid,“ ütles Barclays Capitali analüütik Dane Davis. „Samas ei saa ka öelda, et hinnad hakkaks langema, sest pakkumise poole pealt on samuti progleeme. Selle tõttu oleme ka hinnalõksus.“

Vase hind
Foto: Äripäev AS

„Inimesed mõtlevad, et mida nad seal tööstusmetallide ETFides istuvad?“ ütles Wells Fargo investeerimisinstituudi reaalvarade strateegia juht John LaForge. „Nad ei teeni üldse raha. Hinnad ei liigu kuhugile järgmised mitu aastat.“

Aasta algus oli tugev, aga nüüd hinnad langevad

Pärast tugevat aasta algust on suurem osa tööstusmetalle märtsi lõpuga võrreldes odavnenud. Bloombergi Tööstusmetallide indeks, mis järgib alumiiniumit, vaske, niklit ja tsinki, langes teises kvartalis esmakordselt alates 2015. aastast.

Lisaks sellele on turul volatiilsus madal, mis annab spekulantidele vähe võimalusi päevase kauplemisega raha teenida. Volatiilsus on kukkunud viimase kolme aasta madalaima tasemeni.

Tõsi, Bloombergi tööstusmetallide indeks on sellegi poolest tänavu kallinenud 5,6 protsenti. Samas on paljud aktsiaturud pakkunud kaks korda suuremat tootlust. Näiteks MSCI maailma aktsiate indeks on tänavu kallinenud üle 10 protsendi. S&P 500 on lisanud 8,1 protsenti.

JPMorgan Chase & Co analüütikud aga soovitavad jätkuvalt lühiajaliselt panustada vase ja tsingi hinnatõusule. Samas usuvad panga analüütikud, et aasta teises pooles peaks tööstusmetallid tervikuna aga nõrgenema, sest Hiina nõudlus nõrgeneb. JPMorgan soovitab poole aasta lõikes panustada ainult alumiiniumile.

Alumiinium kallines nädalaga 3,2 protsenti ning tonn maksab 1944 dollarit. Viimase poole aasta jooksul on hinnad tublisti kasvanud.

Alumiiniumi hind
Foto: Äripäev AS

Teistest toorainetest kallines rauamaak 5,2 protsenti ning tonn maksab 62,8 dollarit. Tsingi hind tõusis 1,4 protsenti ning nikkel odavnes 2 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 2785 ja 9075 dollarit.

Kulla hind odavnes tublisti

Kuld odavnes sellel nädalal tublisti, sest dollar tugevnes ning aktsiaturgude tõus meelitas investoreid väärismetallist loobuma.

Kuld odavnes nädalaga 2,4 protsenti ja unts maksab 1221 dollarit. Hõbe kukkus lausa 5,6 protsenti ja untsi eest tuleb välja käia 15,87 dollarit. Nädala alguses langes kuld 1219 dollarini, mis on madalaim hind alates 10. maist, selgub FactSeti andmetest.

„Aktsiaturgude tõus hoiab investoreid kullast eemal,“ ütles ThinkMarkets UK turgude analüütik Naeem Aslam. „Samas on kolmas kvartal tavaliselt kullale positiivsem kui aktsiatele, seega võib iga langus tähendada head ostukohta.“

Langusele on kaasa aidanud ka asjaolu, et investorite ootused maailma keskpankade rahapoliitika karmistamise osas on kasvanud. Keskpangad on andnud ka signaale, et rahapoliitika karmistamist võidakse kiirendada.

Kulla hind
Foto: Äripäev AS

Venelased panid nafta hinna kukkuma

Nafta hind langes kolmapäeval 4 protsenti, sest Venemaa teatas, et OPECi ja teiste naftariikide vahel kokku lepitud tootmiskärpeid ei suurendada, vahendab MarketWatch.

„Nafta hakkas kolmapäeval väga kiiresti odavnema, sest ilmusid uudised, et Venemaa on tootmiskärbete laiendamisele vastu. See meelitas ligi suure hulga müüjaid,“ ütles FXTMi analüütik Lukman Otunuga.

Neljapäeval hakkas nafta taastuma

Neljapäeval hakkas nafta uuesti kallinema, sest USA nafta- ja gaasivarud langesid märkimisväärselt.

Nädala lõpus tuli pessimism tagasi ning investorid hakkasid muretsema, sest globaalsed varud on jätkuvalt kõrged ning OPEC ei pruugi olla suuteline turgu tasakaalu viima.

Nädala kokkuvõttes kallines Brent 0,02 protsenti ja WTI lisas 0,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 46,66 ja 44,1 dollarit.

Probleem on OPECis

 „Liibüa ja Nigeeria tõttu on OPECi tootmine kasvanud, lisaks sellele nullib Venemaa ära võimaliku tootmiskärbete laiendamise,“ ütles Saxo Banki toorainete strateeg Ole Hansen. „50dollarine Brenti hind oli liiga kõrge tase, mida ei suudetud ületada.“

Juunis langesid naftahinnad tasemele, kus need olid enne OPECi kokkuleppe sõlmimist novembris. Hakati spekuleerima, et OPEC ja teised naftariigid võivad turu tasakaalustamiseks tootmiskärpeid laiendada. Kolmapäeval ilmunud Bloombergi raportis tsiteeriti aga Venemaa valitsusametnikke, kes ütlesid, et edasine tootmiskärbete laiendamine saadaks turgudele vale sõnumi – see näitaks, et praegune lepe ei ole turu tasakaalustamiseks piisav.

Tõsi, bensiini hind kallines siiski tublisti – kokku 5,4 protsenti ning Rotterdami 95 bensiini tonn maksab 511,5 dollarit.

Bensiini hind
Foto: Äripäev AS

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077