Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik kahtlustab, et valitsuse maksupoliitika aluseks on põhikooli kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv teos „Säärane mulk“.

- Martti Lemendik.
- Foto: Andras Kralla
Tundub, et Eesti valitsus on oma maksupoliitilise käitumisega pöördunud tagasi juurte juurde ehk püüdnud leida juhatust kirjandusklassikast. Sedapuhku näib öökapiraamatuks olevat sattunud Lydia Koidula surematu teos “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”. Ilmselt on käesoleva teose kasutamine maksupoliitiliste otsuste langetamise alusena seotud asjaoluga, et see raamat kuulub põhikooli kohustusliku kirjanduse loetellu. Kõrvaltvaatajana puudub mul kindlustunne, et otsustajate ring on hilisemas elus mõne teise teosega veel suutnud süvitsi tutvust sobitada.
Kust siis antud raamatu kasutamise äratundmine pärineb? Kui vaadata otsustusprotsesse, mille alusel valitsus on uue maksumuudatuste komplekti kokku sättinud, siis on see sündinud puhtalt ja ainult iseenda tarkusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.