Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik kahtlustab, et valitsuse maksupoliitika aluseks on põhikooli kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv teos „Säärane mulk“.

- Martti Lemendik.
- Foto: Andras Kralla
Tundub, et Eesti valitsus on oma maksupoliitilise käitumisega pöördunud tagasi juurte juurde ehk püüdnud leida juhatust kirjandusklassikast. Sedapuhku näib öökapiraamatuks olevat sattunud Lydia Koidula surematu teos “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”. Ilmselt on käesoleva teose kasutamine maksupoliitiliste otsuste langetamise alusena seotud asjaoluga, et see raamat kuulub põhikooli kohustusliku kirjanduse loetellu. Kõrvaltvaatajana puudub mul kindlustunne, et otsustajate ring on hilisemas elus mõne teise teosega veel suutnud süvitsi tutvust sobitada.
Kust siis antud raamatu kasutamise äratundmine pärineb? Kui vaadata otsustusprotsesse, mille alusel valitsus on uue maksumuudatuste komplekti kokku sättinud, siis on see sündinud puhtalt ja ainult iseenda tarkusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.