Autor: Lauri Leet, kaasautor • 17. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Avamine on väga oluline samm ettevõtte Eesti ja lähiregiooni kasvustrateegias,” rääkis 29. märtsil toimunud avamisüritusel Monier OÜ müügi- ja turundusjuht Marko Tammest. “Umbes pool uue liini toodangust on plaanis eksportida.”

Tootmist alustati klassikalise kahelainelise betoonist kiviga. “Esimesel aastal toodame kahekordse värvikihiga kivi, mille tootenimeks Est-Stein Plus, järgmisel aastal hakkame tootma ka spetsiaalse kaitsekihiga toodet nimega Est-Stein Protector,” selgitas ta lisaks.

Taasavatud katusekiviliin on ettevõtte tootmisjuhi Erkki Tiro sõnul põhimõtteliselt sama, mis enne sulgemist 2013. aastani töötas. Vahepealsetel aastatel liin seisis, nüüd seati see taas töökorda. “Liini südameks on 2006. aastal paigaldatud masin, mis kivi valmis vormib, vaid kivivorme selles on aja jooksul kergelt uuendatud, muu põhimõte kivitootmiseks on püsinud muutumatuna.”

Monier OÜ

Müüb katusematerjale ja moodulkorstnaid.Loodud 9. märtsil 1989 Est-Steini nime all Rootsi-Soome-Nõukogude ühisettevõttena.Praegu kuulub Braas/Monier Building Groupile, millel on 110 tootmisüksust ligi 40 riigis ning aastakäive 1,3 mld eurot.Käive 2015. aastal 7,61 mln eurot, ärikasum 0,54 mln eurot.

Tiro sõnul ei ole sellisel masinal otseselt kindlat ekspluatatsiooniga, Inglismaal on pikemaealised neist töötanud juba 50 ja rohkemgi aastat ning vajalikke detaile vahetatakse selles välja samm-sammult. “Taolisi tehaseid on siinses regioonis vähe, Baltikumis oleme ainsad, Soomes on üks ning ka Rootsis on vaid mõned.”

Metallist lisatarvikud ekspordiks

Betoonist katusekive toodetakse liivast ja tsemendist, mis segatakse esmalt omavahel segusõlmes kokku. Igavast hallist betoonist saadakse põnevamaid värvilisi katusekive, lisades sellele nii metalloksiide segusõlmes kui ka kattes ahjust välja tulnud juba kivistunud kivid spetsiaalsete värvikihtidega. 

Kiiul asuva tehase üks plussidest on ettevõtte esindajate sõnul ka lähedalt Kuusalu valla territooriumil asuvatest karjääridest pärit kodumaine liiv, mille terad on katusekivi tootmiseks sobiliku struktuuri ja kujuga. 

Ettevõtte Kiiul asuva 4500ruutmeetrise tootmis- ja büroopinna moodustavad lisaks taasavatud katusekiviliinile veel ka kõrvalhoones asuv katuse lisatarvikute tehas, mis on töötanud katkematult ka aastatel, kui kiviliin oli suletud. 

Siin valmivad metallist katuse turvatooted, katuseredelid, lumetõkked, käigusillad, erinevad kinnitusvahendid. Neist viimased on füüsiliselt väiksemad, ent tootemahult suureseerialised, samas toodetakse tehases ka füüsiliselt suuremaid katuse lisatarvikuid, mida toodetakse aga väiksemates seeriates. 

Lisatarvikute kogutoodangust vaid viis protsenti müüakse Eestis ning tervelt 95 protsenti läheb ekspordiks – Skandinaaviasse, Saksamaale ning isegi Kagu-Aasiasse ja Lõuna-Aafrikasse. “Lisatarvikuid on kokku umbes 600 erinevat toodet ning suurem osa liigub eksporti küll kontserni siseselt, aga mitte ainult, neid müüakse ka konkurentidele. Kui kivitootmine on klassikaline ja stabiilne, siis lisatarvikute toodetest umbes 10–20% vahetub ja uueneb igal aastal. Seetõttu on Monieril tööl ka kaks inseneri-tootearendajat,” kirjeldas Erkki Tiro.

Põhiline käive läbi ehituspoodide

Tammesti sõnul tellitakse kolmest Balti riigist katusekive kõige rohkem just Eestis. “Mujal Baltikumis on muud katusekattematerjalid üsna tugevas positsioonis. Leedus mõjutab ka lähedal asuv suur Poola turg, Lätis on metallkatusel väga tugev positsioon,” kirjeldas ta ja lisas, et seetõttu nähakse ettevõttes suurt müügipotentsiaali just Lätis-Leedus. 

Müügimahtude kasvatamiseks Eestis teeb tööd Monieri kohalik müügitiim, Lätis ja Leedus teostavad müüki kontsernisiseselt sealsed müügiinimesed. 

Taasavatud tehase tootmisvõimsuse piir on meeste sõnul üsna kõrgel, esialgu algas töö ühes vahetuses ning nõudluse kasvul liigutakse kahe vahetuse juurde ning teoreetiliselt pole võimatu ka ööpäevaringe tootmine kolmes vahetuses. Ühe vahetuse jooksul on kivitehases tootmisvõimsuse maksimumiks viis miljonit katusekivi aastas. 

“Valmistada saame ka moodsat siledat kivi või pärast väikeste modifikatsioonide teostamist ka näiteks kergbetoonist kivi. Plaan on selline, et kui praegu toodame siin vaid kahe värvikihiga kivi, siis järgmisel aastal lisandub tootmisesse spetsiaalse lakiga kaetud kivi, mida tarnime Soomest ja mis tootmise alustades duubeldab kohe ka siinsed tootmismahud,” kõneles Tammest.

Katusekivi põhiline lõppklient on Tammmesti sõnul eramajade ehitaja-tellija, sest just eramajadele projekteeritakse enamasti viilkatuseid, kuhu katusekivi sobib. Peamiselt soovitakse katusekivi paigaldada just uusehitistele. “Renoveerimiste puhul peame veidi ka müüte murdma, et kivikatus ei ole tegelikult nii raske, et ta vanale majale ei sobiks.” 

Monieri korporatiivne kokkulepe näeb ette, et igas riigis müüakse tooteid läbi edasimüüja, seega tuleb põhiline müügikäive ettevõttele läbi ehituspoodide. 

Praegu töötab Monier OÜs ligi 50 inimest, neist kuus katusekivide liinil ja 25 tarvikute osakonnas. Lisaks müügiinimesed, logistikud ja finantsspetsialistid.