Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul lõhub valitsus Eestile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi. „Panditulumaks ei arvesta ettevõtluses kasutatavate normaalsete protsessidega ja toob lisaks otsesele majanduslikule kahjule kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Seetõttu võivad tegemata jääda investeeringud ja loomata töökohad, mille tulemusena maksulaekumine hoopis väheneb,” lisas ta. „Taaskord näeme eelnõud, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata ja vastamata on küsimused: milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinveteeringuid ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.”
Lisaks juhivad ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu mitmele küsitavusele. Näiteks on olulised ja arutelusid vajavad maksumuudatused pandud ühte n.-ö. kobareelnõusse – lisaks panditulumaksu kehtestamisele soovitakse sama seadusaktiga sisse viia ka tulumaksusoodustus regulaarselt makstavatelt dividendidelt, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks, astmelise tulumaksuvaba miinimumi arvestusmetoodika ja mitmed muudatused erisoodustuste maksustamises (mh tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, tööandja bussitransport ja majutus). See muudab eelnõu mõtte raskemini hoomatavaks ja menetluse Riigikogus aeglasemaks.
Samuti ei ole enne eelnõud koostatud väljatöötamiskavatsust, millega on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.
Lisaks ei ole seadusega kooskõlas plaan jõustada panditulumaks 2018. aastast nõnda, et see hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juba alates 1. juulist 2017 toimunud tehingutele.
Taust:
• Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Valitsuses ja Riigikogus menetlemiseks on rahandusministeeriumil plaanis eelnõule liita veel mitmeid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatusi. Plaanitav jõustamise aeg on 01.01.2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017.
• Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks. Kõigi Eesti ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.
• Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30% riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro.
• Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35% hõivatutest ehk ca 225 000 inimest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.