Riik ei ole pakendiaktsiisi järelevalvet ega laekumist tänaseni suutnud parandada, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits Delfi Ärilehes.

- Veljo Ipits
- Foto: Andras Kralla
„Lisaks kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõusule, raskeveokite teekasutustasule, magustatud jookide maksustamisele ning vee ja reovee käitlemise tasu tõusule kavandab valitsus ettevõtetele ka uue pakendiaktsiisi kehtestamist. Kõik ettevõtetele suunatud maksud väljenduvad aga toodete lõpphinnas tarbijale,“ hoiatab Salvesti omanik Veljo Ipits.
„Muret tekitav on riigi aastatepikkune järjest süvenev suutmatus teostada olemasoleva pakendiaktsiisi järelevalvet. Juba seitse aastat tagasi tõi riigikontroll välja pakendiaktsiisi järelevalve äärmise puudulikkuse, mille hinnaks arvestati aastal 2010 üks miljard Eesti krooni. Riik ei ole seda olukorda tänaseni parandanud – nii järelevalve kui ka pakendiaktsiisi laekumine ei ole oluliselt paranenud,“ sõnas ta.
Ipits märkis, et olgu turule toomise pakendiaktsiisi eesmärk keskkonnahoiu parandamine või riigieelarve täitmine, võib arvata, et täitmata jäävad mõlemad, sest riik ei paranda endiselt peamist valupunkti – riiklikku järelevalvet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Veljo Ipitsa pikka kommentaari
Delfi Ärilehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.