Kui väga me ka ei soovi positsioneerida Eestit üksnes e-riigina, ei saa me endale lubada tööstusettevõtete sulgemist, kirjutab Finesta juht Heikki Mäki Äripäevas.

- Heikki Mäki
- Foto: Andras Kralla
Mina usun tööstusse. Kui väga me ka ei soovi positsioneerida Eestit üksnes e-riigina, ei saa me endale lubada tööstusettevõtete sulgemist. E-residentsus annab võimaluse nii-öelda laenata Eestile inimesi juurde, kuid see on suunatud eelkõige investorite, (idu)firmajuhtide ja valgekraede meelitamiseks. Miks ei võiks paralleelselt välja arendada lahendust, mis seoks Eestiga kolmandates riikides elavaid lihttöölisi?
Tööstusettevõtted annavad tööd erineva kvalifikatsiooniga inimestele liht- ja oskustöölistest kõrgepalgaliste inseneride ja juhtideni, samuti tugiteenuseid pakkuvatele firmadele. Kui tööstus Eestist ära kolib, jääb hulk inimesi töötuks või kolib koos nendega. Selleks, et tagada meie inimestele püsivad töökohad, tuleb otsida ajutist lisatööjõudu madalama elatustasemega riikidest, näiteks Ida-Euroopast.
Loe Heikki Mäki pikemat kommentaari
Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Heikki Mäki, Finesta juht
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.