Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritoodang kasvas aastaga kolmandiku võrra
Toodangu kasvule aitas kaasa Põhjamaade hüdroreservuaaride madalam täituvus, mis avaldus ka mullusega võrreldes oluliselt kõrgemates elektri hulgituru hindades, parendades seeläbi Eesti elektritootjate konkurentsivõimet. Tootmine fossiilsetest kütustest suurenes veebruaris aastases arvestuses 42 protsenti, tootmine taastuvatest allikatest langes aga kaheksa protsenti.
Elektritarbimine kasvas veebruaris 2016. aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi 754 gigavatt-tunnini. Veebruarikuus ületas elektritootmine sisemaist tarbimist seega 31 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks 237 gigavatt-tundi. Aasta tagasi samal ajal oli Eesti elektrisüsteemi füüsiline bilanss nelja gigavatt-tunniga defitsiidis.
Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaise kogutarbimise arvestuses oli veebruaris 13,9 protsenti.
Elektri kaubanduslik import vähenes möödunud aasta veebruariga võrreldes 64 protsenti 187 gigavatt-tunnini. Kaubanduslik eksport vähenes samal ajal 17 protsenti 419 gigavatt-tunnini. Kuu kokkuvõttes kujunes Eesti elektrikaubandusbilanss 233 gigavatt-tunniga eksportivaks.
Ka Lätis kasvas elektritoodang veebruaris jõudsalt, samas kui Leedus vähenes tootmine mullusega võrreldes kümnendiku. Kolme Balti riigi summaarne elektritoodang suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 27 protsenti 1793 gigavatt-tunnini, kattes 80 protsenti Baltikumi kogutarbimisest. Kohaliku toodangu defitsiidist hinnanguliselt enam kui kolmandik imporditi Põhjamaadest Rootsi ja Soome kaudu.
Põhjamaades vähenes elektritootmine ja -tarbimine kumbki kolm protsenti. Põhjamaade summaarne tootmise ja tarbimise bilanss oli 558 gigavatt-tunni ulatuses positiivne.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tänavuses masina- ja metallitööstuse TOPis on BLRT Grupp 24. kohal.
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele