Elektritoodang kasvas aastaga kolmandiku võrra

Sisemaine elektritoodang kasvas veebruaris aasta varasemaga võrreldes kolmandiku võrra 991 gigavatt-tunnini.

Toodangu kasvule aitas kaasa Põhjamaade hüdroreservuaaride madalam täituvus, mis avaldus ka mullusega võrreldes oluliselt kõrgemates elektri hulgituru hindades, parendades seeläbi Eesti elektritootjate konkurentsivõimet. Tootmine fossiilsetest kütustest suurenes veebruaris aastases arvestuses 42 protsenti, tootmine taastuvatest allikatest langes aga kaheksa protsenti.

Elektritarbimine kasvas veebruaris 2016. aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi 754 gigavatt-tunnini. Veebruarikuus ületas elektritootmine sisemaist tarbimist seega 31 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks 237 gigavatt-tundi. Aasta tagasi samal ajal oli Eesti elektrisüsteemi füüsiline bilanss nelja gigavatt-tunniga defitsiidis.

Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaise kogutarbimise arvestuses oli veebruaris 13,9 protsenti.

Elektri kaubanduslik import vähenes möödunud aasta veebruariga võrreldes 64 protsenti 187 gigavatt-tunnini. Kaubanduslik eksport vähenes samal ajal 17 protsenti 419 gigavatt-tunnini. Kuu kokkuvõttes kujunes Eesti elektrikaubandusbilanss 233 gigavatt-tunniga eksportivaks.

Ka Lätis kasvas elektritoodang veebruaris jõudsalt, samas kui Leedus vähenes tootmine mullusega võrreldes kümnendiku. Kolme Balti riigi summaarne elektritoodang suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 27 protsenti 1793 gigavatt-tunnini, kattes 80 protsenti Baltikumi kogutarbimisest. Kohaliku toodangu defitsiidist hinnanguliselt enam kui kolmandik imporditi Põhjamaadest Rootsi ja Soome kaudu.

Põhjamaades vähenes elektritootmine ja -tarbimine kumbki kolm protsenti. Põhjamaade summaarne tootmise ja tarbimise bilanss oli 558 gigavatt-tunni ulatuses positiivne.