Globaliseerumine on viinud tootmise sinna, kus see on kõige kuluefektiivsem, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Kaasaegsed tööstused aga vajavad järjest vähem tööjõudu.

- Tõnu Mertsina Foto: Andras Kralla
Euroopa ühtne siseturg, Hiina ja endiste idabloki riikide avanemine maailmale ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomine hoogustasid 1990. aastatel maailmakaubandust ja globaliseerumist. Maailmamajanduse liberaliseerimine ning madalad tööjõukulud endistes idabloki ja arenevates riikides võimaldasid arenenud tööstusriikide suurettevõtetel täiustada tarneahelaid, toota odavamalt ja parandada oma finantsnäitajaid. Mandritevahelised konteinerveod ja logistika areng vähendasid omakorda transpordikulusid.
Tootmine toimub seal, kus see on kõige odavam
Globaliseerumine on viinud tootmise sinna, kus see on kõige kuluefektiivsem. Samas pole enam oluline, kui kaugel asub tootmine tarbijast. Erinevates riikides tootmine ja koos sellega tarneahelate levimine üle maailma on aidanud paljudel riikidel tõusta tootmise väärtusahelas kõrgemale tasemele. See on viimase 25 aastaga kasvatanud maailmakaubanduse mahtu üle kolme korra ja välisinvesteeringuid isegi kümme korda. Tänapäeval on enamik tooteid tehtud erinevates riikides või isegi erinevatel mandritel valmistatud komponentidest.
Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mida põlvkond edasi, seda rohkem on elektrimootoriga tõstukil eeliseid sisepõlemismootoriga tõstuki ees.