26. jaanuaril ilmunud tööstuse erilehes uurisime, mida tööstussektori erialaliidud uuelt aastalt enim ootavad. Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektori Herkki Kitsingu sõnul ootab mööblisektor uuel aastal rohkem kaasamist juba arutelude faasis.
- Herkki Kitsing Foto: Raul Mee
Mida ootate uuelt aastalt?
Järgneb Eesti Mööblitootjate Liidu tegedirektori Herkki Kitsingu kommentaar:
Soovime uuel aastal erialaliitude tasandil ka riigi poolt rohkem kaasamist ja meiega arvestamist juba faasis, kus toimuvad oluliste otsuste arutelud.
Ootame kaasamist näiteks nii maksumuudatuste kui toetuste jagamise põhimõtete plaanimisel. Enne uute otsuste vastuvõtmist on oluline varuda aega.
Ootame kindlasti ka ühisstendiga väljamineku toetuse tekkimist, mis on mööblisektori jaoks prioriteetne. Seda eriti Rootsi ja Saksamaa suunal, kus ettevõtetel on suurenenud valmisolek oma toodetega väljas olla. Selles osas ei ole 2015–2017 sektoriülest tuge saadud.
Mööblisektori ettevõtete areng oli mullu pigem stabiilne ja praegustes muutlikes majandusoludes püütakse leida ekspordile kasvuvõimalusi. Mingi osa mööblitootjaist on viimase kahe aastaga suutnud paigalseisust välja tulla ja see on pikaajalise töö tulemus.
Tänavu algavad ka ekspordivõimekuse tõstmisele suunatud projekti “Eesti Mööblitööstuse Klaster” ettevalmistused.
2017. aastat võiks iseloomustada ka oskuste aastana, sest püüame haridusmaastiku edendamise osas kaasa aidata. Lisandväärtust loovate tippspetsialiste tuleku soodustamisele aitaks kaasa ka OSKA raportites toodud valdkondade lisarahastamine.
Plaanime ka tihedamat koostööd teiste erialaliitudega ja osalemist kutsekoolide nõunike kogu töös. Analüüsime ka mööblivaldkonna olukorda, kogume sektori kohta statistikat ning plaanime mööblitootjate “hea tava” ja valdkonna koordineerituma juhtimise kokkuleppimist. Samuti tahame kokku leppida tööstusharu puudutavates kriteeriumides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.