Majandus kasvas aastaga 1,3%
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,3%, teatas statistikaamet.
III kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,3%.
Täpsustatud andmetel oli 2016. aasta III kvartalis Eesti SKP kasvu suurim panustaja transpordi tegevusalal loodud lisandväärtus. SKP kasvu toetasid oluliselt ka kaubanduse ja energeetika tegevusalad. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubandus. Energeetika tegevusalal vähenes gaasitootmine, ent suurenes ülejäänud energialiikide tootmine.
Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid 2016. aasta III kvartalis põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.
Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas sarnaselt eelmise kvartaliga SKPd positiivselt. Suurima positiivse mõjuga oli mootorsõidukite ja elektriseadmete tootmine. Enim vähenes elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete ning toidu- ja joogitootmine.
Eksporti toetasid elektroonika ja elektriseadmed
Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 5,6% peamiselt elektroonika- ja elektriseadmete väljaveo kasvu toel. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas võrreldes eelmise aasta III kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 4,1%. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim mootorsõidukite ja kemikaalide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKPs moodustas 2016. aasta III kvartalis 6,9% olles viimase 20 kvartali kõrgeim.
Pärast üheksa kvartalit kestnud kasvu tänavu III kvartalis hõivatute arv vähenes ning töötatud tunnid jäid võrreldes mullusega samale tasemele. Kogumajanduse tootlikkus kasvas nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 5,3%.
Sisemajanduse nõudlus kahanes. Kuigi reaalarvestuses lõpptarbimiskulutused suurenesid, vähenesid varud ja kapitali kogumahutus põhivarasse. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes 2016. aasta III kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 8,4%. Vähenesid nii mittefinantsettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud.
Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,9% eelkõige toidukaupadele, transpordile ja vabale ajale tehtud kulutuste kasvu tõttu.
