Elektritarbijad maksavad Euroopas liiga kõrget hinda

“Euroopa energiaturg liigub suunas, kuhu teda on suunatud ehk puhtama energiatootmise poole. Peamised investeeringud tehakse subsiidiumite toel ja taastuvaid energiaallikaid kasutatavatesse elektrijaamadesse,” ütleb konverentsil esinev Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel.

“Samuti investeeritakse uutesse riikidevahelistesse ühenduste projektidesse. Tegelikult peaks ütlema, et investeeritakse sinna, kuhu riigid oma toetusi suunavad,” märgib ta.

Toetustele rajatud turg ei ole Kisel sõnul pikas perspektiivis jätkusuutlik. “Seda enam, et toetust saavate tehnoloogiate hinnad on praeguseks langenud tasemele, kus nad oleks turul konkurentsivõimelised ka ilma toetusteta. Elektritarbijad maksavad Euroopas liiga kõrget hinda ja see mõjutab ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet,” hoiatab Kisel.

“Teine murekoht on see, et Euroopa Liidu elektrituru ülesehitus on kõikides riikides erinev, mis tähendab, et ühtsete reeglitega elektriturust oleme me praegu veel väga kaugel. Võimsus- ja bilansiturgude erinevused on loonud olukorra, kus turuhinnad ei anna tootjatele ega tarbijatele adekvaatseid hinnasignaale,” lisab ta.

Kiseli hinnangul ei tundu, et planeeritav Euroopa Liidu uus energiaturgude regulatsioonide pakett lahendab probleemid. Pigem püüab see luua seadusandlikku baasi riikides juba rakendatud regulatsioonidele.

“Lisaks turukorralduslikele muredele on ees seismas ka tehnoloogiline läbimurre: tänu elektriautode arengule on elektri salvestustehnoloogiad muutumas majanduslikult ratsionaalseks lahenduseks ka elektrivarustuses. Ka sellise tehnoloogilise muudatuse elluviimine eeldab uut turukorralduslikku lähenemist,” märgib Kisel.

Ta lisab, et paljud energiaettevõtjad ei ole veel tajunud eesseisva muutuse ulatust. 

Avalikult sektorilt oodatakse stabiilsust ja selget visiooni

Ühelt poolt ootavad energiaettevõtjad avalikult sektorilt stabiilsust, et teha investeeringuid. Teisalt mõistetakse, et praegune turukorraldus ei saa kaua kesta.

“Lisaks peljatakse eesootavaid tehnoloogilisi ja turukorralduslikke muutusi ning nende mõju tehtud investeeringutele,” ütleb Kisel.

“Avalikult sektorilt oodatakse muutuste vedamisel selget visiooni ja juhtrolli, kuid ka ettevõtlusvabadust. Ehk siis üsna vastuolulised ootused,” sõnab ta.

 

NB! Põhjaliku ülevaate energiaturu arengutest ja tulevikusuundadest annab 16. novembril 2016 toimuv Energiakonverents, mida korraldavad juba seitsmendat aastat koostöös GLIMSTEDT ja Äripäev. Konverentsi programm ja täpsem info on leitav siit.