Majatootja Lasita Maja alustab tootmishoone laiendust, mis kahekordistab tootmisvõimsuse ja loob Tartu maakonda ligi 50 uut töökohta.

- Lasita tehasehoone.
- Foto: Lasita Maja
Lasita Maja AS juhatuse esimees Kaido Maisvee ütles pressiteates, et tootmishoone laiendamisega ei investeerita ainult ettevõtte võimekusse, vaid Eesti puidutoodete tööstuse arengusse ja ekspordivõimekusse tervikuna. Laiendus loob Tartu maakonda ligi 50 uut töökohta.
“Eesti on hea koht, kus puitmaju toota. Meil on kodumaine tooraine ja väljaõppinud eksperdid, seetõttu on kodumaine puidutööstus oluline eksportöör ning juba täna ekspordib Lasita Maja ligemale 98% oma toodangust,” lausus Maisvee ning lisas, et plaanitud juurdeehitus annab võimaluse suurendada toodete ekspordimahtu Lääne-Euroopasse, eelkõige aga Suurbritanniasse ja Itaaliasse, kus nõudlus Eesti puitmajade vastu on kasvanud.
Maisvee rääkis veel, et laienduse tulemusel lisandub Tartu lähistele veel 8546 m2 täiendavat tootmispinda. Ehituse ajal peab säilima ka tehase olemasolev tootmisvõimsus, mis eeldab nõudlikku projektijuhtimist ehitaja poolt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusettevõtte Embach Ehitus juhi Andres Salusaare sõnul on Lasita Maja juurdeehitus planeeritud lõplikult valmima 2017. aasta suveks. “Suurimaks väljakutseks on uue tootmishoone ehitustööde organiseerimine nii, et olemasolevas tehases jätkuks igapäevane töö tõrgeteta,” lausus Andres Salusaar. “Teiseks ehituslikuks väljakutseks saab olema uue ja olemasoleva tootmishoone ühendamine igapäevast tööd häirimata.”
Tootmishoone kinnistu omanik on kinnisvaraettevõte Colonna. Lasita Maja AS on üks Eesti suuremaid puidust aiamajade tootjaid, kes annab tööd 250-le inimesele Eestis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.