TOP: veefirmade edukas aasta

Suuremates linnades opereerivate vee-ettevõtjate kliendibaas on nii tihe ja tugev, et ühe inimese kohta tehtavad kulud on väga efektiivsed. Tallinna Vesi majandab end seetõttu oma vahenditest väga hästi. Maakohtades, kus on hajali külad ja tarbijate kontsentratsioon ei ole nii suur, on kulud suuremad.

Soojatootjate aasta oli positiivne. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) juhatuse esimehe Andres Veske sõnul tõi eelmine aasta neile mõndagi positiivset ja üsna mitu võrgupiirkonda läks üle taastuvenergiale. Selle headeks näideteks on Eesti suurimad linnad Tallinn ja Tartu, aga ka Sillamäe, kes kasutab hakkepuitu ja Kohtla-Järve, kus kasutatakse põlevkiviõli tootmisest tekkivat jääksoojust.

Viljandisse ehitati uus katlamaja, Pärnu lähedal avati hooldevaba hakkepuidu katlamaja, Väosse kerkib veel üks koostootmisjaam. Kõik suuremad kohad peale Narva on läinud üle taastuvenergiale või koostootmisele. Järjest rohkem kasutatakse päikeseenergiat, on tehtud ka kaugküttelahendusi, kus päike on täiendav soojusallikas. Üks suuremaid selliseid asub Pühajärvel.

Taastuvenergiatele üleminek jätkub. “Kuigi fossiilsete kütuste, põlevkivi ja maagaasi hinnad on madalad, minnakse sellest hoolimata üle taastuvatele energiaallikatele ehk kasutatakse puitu või bioenergiat, millega köetakse katlamajades või koostootmisjaamades,” nentis Veske. “Odava nafta hind ei ole maailmas suutnud taastuvenergia tarbimiselt pidurdada.”

Sel aastal sai EJKÜ-l koostöös TTÜga valmis kaugkütte kaalumistegureid käsitlev uuring, mis puudutab hoonetele energiamärgiste andmist. Energiamärgise saamiseks arvutatakse välja hoone energia tarbimine ja tootmine ja kaalutakse see läbi kaalumisteguritega, mis on aga praeguseks aegunud ja vajavad muutmist.

Veske sõnul tähendab kaalumistegurite muutmine seda, et tulevikus võiks Eesti saada hakkama märksa väiksema investeeringuga kaugküttevõrgus olevate majade renoveerimisel. “Kui saaks selle õiglasemaks ja paremaks, oleks see väga hea,” kinnitas Veske.

Sektorile oluline ja kauaoodatud kaugkütteseadus ei ole aga seni riigikogu suurde saali jõudnud. See seadus peaks tegema lihtsamaks nii soojaettevõtjate kui ka konkurentsiameti töö, sest praegu peavad kõik ettevõtjad oma soojahindu konkurentsiametis kooskõlastama. Ametis pannakse paika piirhind, millest kallimalt ei tohi soojust müüa. Tegelikkuses müüakse soojust alla piirhinna ehk tarbija käest ei võeta viimast. “Elu on dünaamiline ja ega seadussätted kajasta seda, mis ümberringi toimub,” nentis Veske. “Kui kaugkütteettevõtted niiviisi käituvad, miks siis ei võiks halduskoormust vähendada?”.

Kaugkütte taassünd. Euroopas elab kaugküte üle taassündi ja paljud linnad panustavad sellele. On aru saadud, et kaugküte on väga hea, et heitgaase vähendada ja keskkonda säästa. Tuleviku märksõna on mitte ainult kaugküte, vaid ka kaugjahutus. Tänapäevased suured hooned vajavad jahutust kogu aeg: poed, serveriruumid, suurte klaaspindadega kontorihooned. Veske sõnul on see Skandinaavias juba praegu väga levinud meetod ruumide jahutamiseks.