9. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurriikide lepe pani nafta hinna tõusma

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: kivisüsi muutub järjest kuumemaks tooraineks; Hiina teraseeksport hakkas kahanema; kulla ja hõbeda hinnad tõusid; suurriikide lepe ja USA varude vähenemine pani nafta hinna tõusma.

Kivisüsi muutub järjest kuumemaks tooraineks

Vaid mõni nädal tagasi tõusis kivisüsi uuesti pilti, sest hinnad on viimasel ajal tublisti tõusnud. Nüüd on tooraine muutunud veelgi kuumemaks kaubaks ja tõus võib jätkuda, vahendab Bloomberg.

Hiina on oma importi järsult tõstnud, sest kodumaine tootmine on vähenenud. Euroopa hinnad on tõusnud aga 18 kuu kõrgeima tasemeni. Austraalia hinnad on tegemas esimest kalendriaasta tõusu alates 2010. aastast.

Veel aasta alguses olid kivisöe hinnad kümnendi madalaimal tasemel. Elektritootjate nõudlus vähenes, sest saastamist püütakse vähendada. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) deklareeris, et kütuse kuldne aeg Hiinas on läbi. Ekstreemne ilm raskendab aga suurimate tootjate tegevust ning Hiina impordi jätuv suurenemine peaks hindu veelgi kõrgemale suruma.

„See on tooraine, mis on viimased neli aastat pidevalt langenud. Nüüd on toimumas märkimisväärne taastumine,“ ütles investeerimifirma Arctic Securitiesi analüütik Erik Stavseth, kes on turgu jälginud juba ligi kümme aastat. „Pulss on tugev.“

La Nina tõenäosus kõrge

Hinnatõusu jätkumise võib põhjustada La Nina ilmastikunähtus, mis võib saabuda selle aasta lõpus. Viimane kord ilmus La Nina 2010. ja 2011. aastal – suured vihmad ujutasid Austraalia ja Indoneesia kaevandused üle. Need riigid on kaks maailma suurimat kivisöeeksportijat.

La Nina ilmastikunähtus tekib Vaikse ookeani ekvatoriaalse piirkonna pinna jahenemisest, mis hakkab mõjutama kogu maailma ilma. Mõjud võivad kesta kuni kaks aastat.

USA ilmateenistuse teatel on La Nina ilmumise tõenäosus 35-45 protsenti. Austraalia prognoos on 50 protsenti ja Jaapani oma lausa 70 protsenti.

Amsterdami, Rotterdami ja Antverpeni futuuride hind on sellel aastal tõusnud 31 protsenti (vt. allpool olevat graafikut). Austraalia hinnad on kallinenud 40 protsenti.

Rotterdami kivisöe hind, 16Q4 futuur.
Foto: ICE futures

Hiina teraseeksport hakkas kahanema

Hiina teraseeksport langes eelmisel kuul madalaima tasemeni alates veebruarist, mis surus rauamaagi hind allapoole.

Maailma suurima tootja eksport langes augustis 9 miljoni tonnini. Juulis oli eksport 10,3 miljonit tonni ja aasta tagasi 9,7 miljonit tonni, selgub Hiina tolliameti andmetest. Tõsi, esimese kaheksa kuu mahud on jätkuvalt rekordilised – eelmise aastaga võrreldes on need kasvanud 6,3 protsenti 76,35 miljoni tonnini.

Kaevandushiid BHP Billiton teatas aga nädala alguses, et nemad ootavad rauamaagi hinnalangust, sest Austraalia ja Brasiilia pakkumine peaks peagi kasvama.

„Osa rauamaagist on hiljaks jäänud, aga me oleme enesekindlad, et see saabub,“ ütles BHP turuanalüüsi asepresident Huw McKay. „Me arvame, et see hakkab hindu survestama.“

Suured teraseekspordi mahud on sellel aastal tõstnud rauamaagi nõudlust ja seeläbi ka selle hinda. Ekspordi mõningase jahenemise tõttu odavnes rauamaagi hind nädalaga 1,2 protsenti ja tonn maksab 58,14 dollarit.

Vase hind tõusis nädalaga 0,7 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 4650 dollarit. Analüütikud usuvad, et hind võiks aasta lõpus langeda. Näiteks Goldman Sachs prognoosib, et tonnihind odavneb 4200 dollarini.

Tsingi hind tõusis 0,6 protsenti ja tina kallines 3,6 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 2323 ja 19 550 dollarit. Alumiiniumi hind langes 1,3 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 1593 dollarit.

Nikkel kallines aga 4,6 protsenti ja tonn maksab 10 210 dollarit.

Kulla ja hõbeda hinnad kallinesid

Väärismetallide hinnad tõusid, sest investorite ootused intressimäärade tõstmise osas on vähenenud.

Nimelt ilmusid majandusandmed, mis näitasid, et USA teenindussektor kasvas viimase kuue aasta aeglaseimas tempos. Lisaks sellele olid eelmisel nädalal ilmunud augusti tööturu andmed oodatust kehvemad ning tööstuse aktiivsus kahanes üllatavalt.

Kulla hind tõusis 1 protsenti ja hõbe lisas 4,7 protsenti. Kummagi unts maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 1336 ja 19,5 dollarit.

Suurriikide lepe ja USA varude vähenemine pani nafta hinna tõusma

Nafta hinnad hakkasid neljapäeval kiiresti kallinema, sest USA varud vähenesid ootamatult palju, vahendab Äripäev.

Varud vähenesid eelmisel nädalal 14,5 miljoni barreli võrra 511,6 miljoni barrelini. Tegemist on suurima naftavarude langusega alates 1999. aasta jaanuarist. Peamiseks põhjuseks oli USA rannikul möllanud troopiline torm Hermine, mis vähendas impordimahte.

Analüütikud aga prognoosisid, et naftavarud kasvavad 225 000 barreli võrra.

Toornafta sellenädalasele hinnatõusule aitas kaasa ka Venemaa ja Saudi Araabia kokkulepe, millega püütakse turgu stabiliseerida. Tõsi, paljud analüütikud on kokkuleppe küsimärgi alla seadnud ning arvavad, et riigid „üritavad nafta hinda üles rääkida“.

Brenti toornafta tõusis nädalaga 4 protsenti ja WTI lisas 4,2 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 48,71 ja 46,32 dollarit. 95 bensiini hind Rotterdamis kallines 0,5 protsenti 473 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077