Tööstuse brutopalk tõusis 7,4%

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6% ning brutotunnipalk 4,5%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Töötleva tööstuse brutokuupalk oli 2015. aasta teises kvartalis 1046 eurot, tänavu aga juba 7,4% kõrgem, ulatudes 1123 euroni. 

Mäetööstuse brutopalk oli mullu teises kvartalis 1364 eurot. 2016. aasta teises kvartalis langes see 1,8% 1339 eurole.  

Tööstuse brutopalk

Create line charts

 

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).

Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Viru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.