Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid-analüütikud hindasid juunis Eesti majanduse hetkeolukorda 5,2 punktiga, mis on 0,6 punkti enam kui eelmisel vaatlusel märtsis. Hinnangute paranemine tulenes peamiselt kõrgematest hinnangutest investeeringute olukorrale. Tööstussektoris oli kindlustunne siiski madalam. Majandust hoiab endiselt üleval sisetarbimine.
Majandusarengu asekantsler Viljar Lubi selgitas, et Eesti kiirema arengu takistused on mitmeid aastaid jäänud samaks – need on oskustööjõu puudus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja ebapiisav nõudlus.
„Nende kolme takistusega tegelemine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üks suurimaid prioriteete. Kuigi nõudluse kasvu me ei saa välisturgudel otseselt mõjutada, siis läbi Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu on võimalik ka sellest takistusest üle saada,“ lausus Lubi.
Tööstussektori kindlustunne on madalam
Ettevõtete küsitlus näitas, et tööstussektori kindlustunne oli juunis 2 punkti, mis jäi kahe punktiga alla pikaajalisele keskmisele ja oli oluliselt madalam teenindussektorist (+14).
„Seetõttu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pööramas rohkem tähelepanu tööstussektorile viies valitsusse tööstuse rohelise raamatu, mis seab sektori arengule kindlad eesmärgid ning määratleb edasised tegevused nii sektorile kui ka riigile,“ ütles Lubi.
Eratarbimise olukorda hindasid eksperdid juunis endiselt heaks.
Ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks oli juunis 100,3 punkti, mis on märtsiga võrreldes 1,1 punkti võrra kõrgem. Samas jäädes alla Euroopa Liidu keskmisele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing juhtis tähelepanu sellele, et analüüs on tehtud enne Brexitit ning antud hinnanguid selle mõjusid konjunktuurile veel arvestanud pole.
„Info on kogutud enne Brexitit ja suur osa ekspertidest ei kujutanud selliseid hääletustulemusi ette, mistõttu kindlasti brittide rahvahääletuse tulemused mõjutavad kindlustunde indeksit,“ märkis Josing.
EKI ekspertide-analüütikute paneeli ootused juunis Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast on mõõdukalt optimistlikud. Teisel poolaastal on oodata olukorra arvestatavat paranemist investeeringute osas ja eratarbimise püsimist enam-vähem praegusel heal tasemel.
Tarbijahindade langus Eestis kestis prognoositust kauem, kuid mais olid tarbijahinnad siiski aprillist kõrgemad. Ekspertide paneeli juunikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast on tarbijahinnad kõrgemad, kuid inflatsiooni määr jääb eeldatavalt madalaks.
2016. aasta keskmiseks inflatsiooniks Eestis prognoosivad eksperdid 0,6% (märtsis 1,0%). Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal kuuel kuul püsima. Kodumaistele aktsiahindade kasvu ootab järgmistel kuudel veidi rohkem kui pool küsitletud ekspertidest.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.