Autor: Harro Puusild • 28. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Näeme Brexiti võimalikku negatiivset mõju Eesti tööstusettevõtetele mitte otseselt Ühendkuningriigiga seotud kaubavahetuse langusest, vaid turgudel tekkivast üldisest ebakindlusest, mis võib kaasa tuua investeerimisotsuste edasilükkamise ja välisnõudluse vähenemise nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt,“ ütles Kaup tööstusuudised.ee-le.

Ta lisas, et möödunud aastal moodustas Eesti päritolu kaupade eksport Suurbritanniasse statistikaameti andmeetel vaid 3,5% meie koguekspordist. „Tööstussektoritest võib Brexit enim mõju avaldada siinsele mööblitööstusele ning puidu- ja paberitööstusele, mis eksportisid Suurbritanniasse vastavalt 7,3% ja 8,2% Eesti päritolu kaupadest,“ märkis ta.  

„Lisaks potentsiaalselt vähenevale kaubavahetusele peavad meie ettevõtjad võitlema ka volatiilse inglise naela kursiga – see tõstab omakorda vajadust kurss fikseerida või lepingud stabiilsemates valuutades sõlmida,“ sõnas Mait Kaup.

„Lahkumisläbirääkimiste venimisel ja sellest tulenevate riskide maandamiseks võivad Suurbritanniaga seotud Eesti tööstusettevõtted oma toodangule ka alternatiivseid turge hakata otsima,“ ütles Kaup.

Ta lisas veel, et Suurbritanniaga seotud potentsiaalsest kaubavahetuse langusest murettekitavam on Brexiti mõju Euroopa Liidu majanduskeskkonnale tervikuna. „Suurbritannia lahkumisest põhjustatud ebakindlus võib jääda püsima pikemaks ajaks, pärssides seeläbi EL-i majanduskasvu ja vähendades Eesti tööstusettevõtete võimalusi oma toodangut välisriikidesse müüa,“ hoiatas Kaup.