• 19.05.16, 16:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtluse kasvustrateegia plaan sai valitsuselt rohelise tule

Valitsus arutas ja kiitis heaks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2016–2019. Nelja-aastase rakendusplaani kogueelarve on 350 miljonit eurot, millest 73,49 miljonit suunatakse arendusse ja tootmisesse.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
  • Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
  • Foto: Andras Kralla
Aastatel 2016–2019 panustatakse ärimudelite arendamiseks 28,1 miljonit eurot, arenduse ja tootmise tegevusteks 73,49 miljonit eurot, müügiks ja turunduseks 29,2 miljonit eurot, konkurentsipositsiooni parandamiseks 162,3 miljonit eurot ning kasvualade meetmesse 16,57 miljonit eurot. Sellele lisanduvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seotud tegevuskulud 40,28 miljonit eurot, teatas valitsus. 
Järgmistel aastatel jätkub 2015. aastal alanud innovatsiooni- ja arendusosaku pakkumine, mis algatab ja viib uuele tasemele teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd. Tegutsemist jätkavad 2015. aastal positiivse rahastusotsuse saanud tehnoloogia arenduskeskused ning klastrid, mis süvendavad koostööd muu hulgas ekspordi osas. Jätkub finantstoe pakkumine alustavatele ettevõtjatele, seda nii laenukäenduste kui ka starditoetusena. Samuti jätkub iduettevõtjate arendamine programmis Start-up Eesti 2.0. Alustavate ning potentsiaalsete ettevõtjate potentsiaali avamiseks viiakse ellu arendustegevusi ettevõtlikkuse kasvatamiseks, mis muuhulgas sisaldub ka ettevõtlushariduse edendamise tegevustes.
Sihtasutus KredEx jätkab oma tegevusi, et pakkuda ettevõtjatele võimalikult head finantsinstrumentide valikut.Olulise komponendi kasvustrateegia rakendusplaanis moodustavad loomemajanduse arendamiseks suunatud vahendid, mis peaksid kasvatama loomemajanduse konkurentsivõimet ning sidustama seda muu majandusega. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 15:15
Eesti tööstuses on puudu kuldsetest kätest, mis tulevad üha enam appi piiri tagant
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele