Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti esimene vesiniku tootmisjaam tuleb Pärnusse
TÜ keemia instituut ja NT Bene alustavad koostööd tulevikukütuse vesiniku tootmise arendamiseks. Plaanis on rakendada unikaalseid lahendusi, mis võimaldavad tankida vesinikuga busse ja tavasõidukeid.
Instituudi direktor Enn Lust ütles pressiteates, et Eesti esimene vesinikkütuse tankla ja tootmiskompleks rajatakse Pärnusse, kuna seda läbib Via Baltica maantee. Pärnu kaugemaks plaaniks on luua emissioonivaba ühistransport. Momendil kavatsetakse hankida vesinikul töötavad bussid ning ehitada nende kasutamiseks vesiniku tootmisjaam, salvesti ja universaalne vesinikutankla.
Vesinikbussid- ja autod on masinad, mille paaki tangitakse suure rõhu all vesinik, mis suunatakse kütuseelementi, kust tuleb välja veeaur ning masina liikumapanev elekter.
Lust kirjeldas, et TÜ keemia instituudi esmaseks ülesandeks on kompleksse elektrienergia tootmise, salvestamise ja vee elektrolüüsimise ning vesiniku salvestamise lahenduste väljatöötamise nõustamine ning mõningate materjalide, energiasalvestite või elektrolüüserite prototüüpide testimine ja ühildamine terviklikuks vesinikkütuse kompleksiks.
Lusti sõnul soovitakse antud projekti tulemina tulevikus lahendada mitu olulist probleemi. Arvestades Eesti energiamajanduse arengukava koostamise arutelul selgunut, on Eestil tõsised raskused nn taastuvate transpordikütuste tootmisel vastavalt Euroopa Komisjoni 20/20/20 eesmärkidele. Seega võiks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel ja selle kasutamine Pärnu vesiniku infrastruktuuri arendamise projektis ning hiljem kogu Eestis, aga samuti elektrolüüsitud vesinikuga biometaani kütteväärtuse tõstmine ning kasutamine transpordivahendites leevendada „taastuvate“ transpordikütuste tootmise puudujääki Eestis.
Samuti aitab projekt täita 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil 195 riigi poolt sõlmitud õiguslikult siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe eesmärke.
Tartu ülikool ja NT Bene OÜ allkirjastasid koostöölepingu uuenduslikus valdkonnas uurimistöö tegemiseks ja projekti „H2Nodes – Euroopa vesinikutanklate võrgustiku arendamine, mis aktiveerib kohaliku nõudluse ja loob uued taristuga kaasnevad väärtusahelad“ väljaarendamiseks.
Projekt on osa Euroopa Liidus väljaarendatavast transpordi võrgust, mis koosneb kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist nimetusega TEN-T (Trans-European Transport Network) ja on osa transpordikoridorist nimetusega North Sea-Baltic Core Network Corridor. Euroopas on taolisi lahendusi alla 200.
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele