Masina- ja aparaaditööstusettevõtted on heaks näiteks, et konkureerimise asemel aitab edule hoopis koostöö.

- OÜ Hyrles juhi Urmas Sisaski sõnul on oluline tööstushariduse arendamine, kuna valdkonna ettevõtete põhiprobleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus.
- Foto: Raul Mee
Eesti Masinatööstuse Liit pakub liikmetele võimalust kaasa rääkida tööstuspoliitika kujundamisel riiklikul tasemel – tootjate jaoks on kõige olulisem tööstushariduse arendamine ja sektori vajaduste kaardistamine, kuna sektori suurimaks probleemiks on tööjõu puudus.
Liikmed ei põlga ära ka liidu poolt pakutavat võimalust laiendada kontaktvõrgustikku, teha ühishankeid ning osaleda ühiselt messidel, kirjutab 5. mai Äripäev tööstuse rubriigis.
Viimase aastaga on Eesti Masinatööstuse Liit (EML) teinud läbi suure arengu – selle ridadesse on astunud arvukalt uusi liikmeid. "Eesti masina- ja metallitööstus on väga tihedalt seotud globaalsete majandustrendidega. Meie äris on märksõnadeks pidev koostöö ja võrgustiku arendamine. Seetõttu näeme rohkemate huvigruppide kaasatuses suuremat sünergiat ja võitu,” rääkis EMLi juhataja Triin Ploompuu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Lennart Käämer, Äripäeva kaasautor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.