Autor: Tööstusuudised.ee • 30. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Teistest riikidest saadud kogemuste põhjal seadsime prioriteetideks sektorid, kus Eesti on end tõestanud ning meie toodangut hinnatakse – puidutööstus, masinatööstus, elektroonikatööstus,” selgitas Oviir ning lisas, et Eestil on tugev kompetents ka keemiatööstuses ning regionaalsemas mõttes ka ehitusmaterjalide- ja toiduainetetööstuses.

Ettevõtlusministri sõnul on Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus inimese kohta viimastel aastatel peatunud. “See tähendab, et meid ootavad ees struktuursed muutused,” tõdes Oviir. “Meid ootavad ees väljakutsed, mis puudutavad ettevõtete koostööd, tööjõu vähenemist, eksporti, tootearendust ja tootmise jõulist arendamist.”

Suurima murekohana tõi Oviir välja tööstuse ning teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste vähese koostöö. “Selle nimel tuleb teha tõsist tööd, et tõsta kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse populaarsust ning viia teadmine kaasaegses tööstuses töötamise väljavaadetest tulevaste õppuriteni – kaasaegne tööstus on puhas, vaikne, kõrgtehnoloogiline ja sealsed töökohad pakuvad arenemisvõimalust ning väärilist palka,” märkis Oviir.

3 olulisemat tulevikusuunda tööstuspoliitika rohelisest raamatust:

1. Eesti vajab interdistsiplinaarsete oskustega tööjõudu tagavat haridussüsteemi ning tervikliku ümber- ja täiendõppesüsteemi loomist.

2. Arendustöö tulemuste rakendamiseks tööstuses ja tootearendusest masstootmiseni jõudmiseks plaanitakse senise Kredexi baasilt luua Arengupank.

3. Ettevõtjad peavad olema ambitsioonikad, tegema koostööd teiste sektorite ja teadusasutustega ning vaatama Eestist väljapoole. Riik loob keskkonna, ent sellest saadava tulu peavad realiseerima ettevõtted.

Tööstusuudised.ee tegi ministri ettekandest ja paneeldiskussioonist ülekande. Video on nüüd järelvaadatav siin: